Kleit. Vol. 2

Asjad juhtuvad. Maarika otsib sõidukaaslast. Erko ja Piret TAHAVADKI etendust näha. See tähendab, et... HURRAAAAAA!!! Veel kuuleb Küllike Heljelt (Appi, kas me tõesti rääkisime telefonitsi TUND AEGA? Millest? Ah, polegi tähtis. Lõbus oli.), et... Aga sellest saab Hirvlis toreda üllatuse nii mõnelegi. ;)

Lepime kokku, et sõidame Erkoga Nelijärvele ja seal toimub ümberistumine, aga Maarikat kimbutab motoorne rahutus ja ta on veidi pärast kuut Küllikese õuel.
"Me hakkame hääästi raahulikult minema. Ma ainult ei tea, kuhu," raporteeritakse Maarjale. "Ma ei jälginud teed, kui sinna sõitsime!"
Maarja annab juhised, millise bussipeatuse juurest kuhu liikuda.

Ja kes laseb ekipaažil ära eksida?
Geps.
Ses mõttes, et külani juhatab (mis sest, et ringiga), aga siis hakkab kuskile põlluvaheteele meelitama. Õnneks viimasel hetkel tekib Küllikesel NÄGEMUS.

Vihma kallab. Etenduseni on veel kolmveerand tundi. Istume autos. Rahvas koguneb. Võõrad. Tuttavad. Minu üllatusinimesed.
Madis tuleb kättpidi tervitama ja kutsub mängupaika.

Marek jälle magab. Maarja ja Küllike arutavad, mis oleks lõbusam, kas telefoni suvalisse sahtlisse peitmine või lisatelefon.
Tekib kiusatus tühjale taldrikule paar kuivatatud banaaniviilu poetada. See on nii kurb koht etenduses, kui süüa pole pakkuda.
Suudame mitte sekkuda.

Tulles oli pisuke hirm, et korra juba nähtud, ehk polegi enam nii äge.
Vastupidi! Palju lõbusam.

 

 

 

 

 

 

 

Mõned tarkuseterad hakkavad meelde jääma. Näiteks, et abivalmis olemine on valmidus olla abivalmis. Jne. Väga õpetlik ja hariv. Millal järgmine etendus tuleb?

"Ja nüüd teeme kõik koos IH-IH-II!" soovitab Marek.

Päris korraga ei õnnestu, aga mingil hetkel kihistavad kõik naerda. Kes pildistamise ajal, kes autos, kes kodus, enne uinumist.

Vinge Kleit! Käed lööks siiani plaksu, kui nad ülepingutusest surnud poleks.