Uus mees sihikul

Mees on Abjast, aga kokku saame Väike-Maarjas. Kohtumiseks on seda muidugi raske nimetada, piilume arglikult, ise peitu jäädes. Võõras ju. Pärast saadame kõige julgema veinipudelit kinkima,

aga Leo satub nii suurde pabinasse, et ei mäleta oma nimegi.

Kes on kohal? Ane ja Marek! (Viimane üritab põgeneda, aga vilunum silm tunneb ta pildil ära.)

Kokkusattumuseks on seda juba raske pidada. Tõenäoliselt on tegemist jälitavate fännidega. Rohkem selliseid!

Saalis on raske. Leo hoiab kogu jõuga Maarjat toolil kinni, sest teatud märksõnad lülitavad tütarlapse lava ette jooksma. Aire ja Küllike suruvad Merikesele käsi suule, sest tema on meist ainus, kes teab teksti.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

"Noh, kuidas tundus?" küsib Ane pärast etendust Küllikeselt. "Lapsukesele liiga ei tehtud?"
"Tekst oli originaalilähedasem."

Kuhu edasi?
Kohvikusse.

Ja sealt poodi. Homne õhtu nõuab ettevalmistusi.

Koduteel õhkavad Maarja ja Aire, et kõikjal on märke sügisest. "Vili võetud. Põllud kollased."
Loll jutt suhu tagasi!
"Samas," imestab Aire ja heidab pilgu aknasse. "Võtan päikeseprillid eest ja pilt on hoopis teine. Muru rohetab. Panen prillid ette - jälle koristatud viljapõllud. Müstika!" (Või siis on tegemist hea ajastusega.) :P

Meeldetuletus. Ane ja Marek! Homme olete oodatud etendusele "Omadega laval." Vihmavarjud kaasa! Tähesadu lubatakse. :D