Väike-Maarjas. Puudutamatatata

Täna me ühte autosse ära ei mahtunud. Intelligentsem osa trupist sõitis Mare autoga. Tiit pidi terve tee taluma võrdlusi, kuidas Leo eelmisel korral ikka hoopis kiiremini, paremini ja kaugemale sõitnud.

Jõudsime kohale kõigele sellele vaatamata ning enne etendust Heljet ja Maarikat ja Janat ja kindlasti veel kedagi kallistada. Üksteist nagunii.

Jana sai etenduse enda jaoks konksu otsa. Väitis, et nägi ära Küllikese kurvema poole.

 

 

"Mul tuli igatahes pisar silma!" ohkas Merike ja kahetses, et saali asemel rõdu valis. "Seal olid nagu trepikojas," kurtis ta.
"Festivalide paratamatus," teadis Tiit.

Küllikest liigutas kõige enam isa ja poja lõpukallistus. See oli nii... Õhh!