Maarja, mis sa jutustad!

Erakorraline proov. Appi! A P P I I I !
Mõni minut enne proovi selgub, et paanikaks on veel vara. Selle võib vabalt nädal aega edasi lükata.

"Merike, sa oled täna nii jutukas! Lase teistel ka rääkida!" tögatakse nurgas norutavat diivat. Merike vaikib. Kui midagi öelda on, viipleb.
"Ahhaa! Ma tean! See on Alias!" taipab Aire. "Kui põnev!... Sa nägid meid unes? Sõitsime? Autoga sõitsime? Kahele poole? Kahekesi?"
"Kaks rooli," pakub Erko.

Maarja võtab jutujärje üle. Vatrab hinge tõmbamata. Basiilikust. Arvutist. Etendusest. Sellest, kuidas ta poes maksa kohtas ja tollega võidu naeris.
"Maarja!" katsub lavastaja tütarlapse laupa. "Kraadinud oled? Nina on kuiv ja kuum?"
"Ah, mis sa jutustad! Pole mu ninal häda midagi!"

Tiit leiab, et senine leping on Maarjat kammitsenud. Nüüd on piiga hoopis teistsugune. Meeldivam.

Küllikesel on sinikad. Järgmine põdur.

Siseneb Mare. Temal on kell vale. Ja herilane on teda peopessa nõelanud.
Aire räägib nelja õpilasega koolist.
Mare kuulnud, et kuus.
Tiit arvab, et selline kuulmine viitab puudele.
Mare usub, et hoopis positiivsele mõtlemisele.

Merike kostitab piparmündišokolaadiga.
Leo sööb peost.
"Meil peaks neid komme rohkem olema," leiab Maarja. "See mõjub ergutavalt. Kõik tegelevad käsitööga!" (Airel on valminud šokolaadipaberist sõrmused, Küllikesel ümbrik, Erkol lausa mehhanismiga mänguasi.)
Tiit ja Leo pole nõus.

Küllike valgustab, kuidas ta viimasel ajal pilte väiksemaks on teinud: "Ekraanipildistus. Painti. Grupin parajaks. Salvestan."
Maarja katkub juukseid. "Tõmba endale üks korralik programm!"
"Ei mahu. Viiruseid on liiga palju ees."
"Tõrjet teed ikka?" huvitub Erko.
"Tegi,  aga pudel sai tühjaks," tögab Tiit.
Aire teab, et arvutit saab kaitsta uksi lukustades ja tablettidega.

"Ma tean, see on anekdoot! Ainus, mis mulle raamatust meelde jäi," teatab Maarja ühe järjekordse tõsiloo ajal.
"Huvitav, kas minust ka keegi anekdoote on kirjutanud?" mõtiskleb Küllike.
"Sina ise! Oma blogis!" lõkerdab seltskond üksmeeles.

Lahkume lootusrikkalt. Et järgmisel korral ei tule trupil loosirattast sedeleid tõmmata. Kerge oht on. :)