Kareninlastest päikesepüüdjad

Tõsi. Meid oli vähem kui kolm, aga polnud meie süü, et enamikul etendus nähtud.

Hoonesse sisenedes hakkasid pildid peas liikuma. Jäätisekokteil, ootepingid, kassaaparaadid, koodinuppudega pagasikapid, Vasnetsovi "Kolm vägilast", Šiškini "Hommik männimetsas"...
Üks mäletas, kuidas mitu tundi Leningradi rongi sai oodatud, teine, kuidas jaamas kinnitati, et saabuv rong peatub Jänedal...

"Aleksei Karenin".

On ka paar pilti, mis kinnitavad meie kohalolekut, aga näitame neid vaid äärmise vajaduse korral.

Üks neid toredaid tükke, kus pausid tõesti kandsid. Mida pikem, seda tõhusam.
Imetlusväärsed lapsnäitlejad! Eriti see, kes vankris sõitis. Nii rahulik laps! 😉
Ruum, valgus, heli... Õhhhh!
Aga üldiselt me pole mingid arvustajad. Kes tahab, leiab hõlpsa vaevaga arvamused üles.

Meeldis. Valdavalt isegi väga.

Elamused ei lõppenud etendusega. Sest koduteel...