Kõrbojal. Annat mehele panemas

Küllike otsustas, et tal on tänasest päevast 40 km rattasõitu puudu. Juhtumisi enam-vähem just nii palju, kui Vargamäele ja tagasi. Maarja lubas poolel teel ühineda.

Minna oli tarvis, sest me oleme raamatut lugenud ja etendusi vaadanud (isegi osalenud) ning teame: kui otsustavalt ei sekku, paneb Villu kõrvad pea alla.

Esmalt aga otsisime omad üles.

Rahvast oli murdu.

 Jäime mängu ilu imetlema ja unustasime hoopis, milleks tuldud sai. Ning kardetud õnnetus sündis! Mõelda vaid! Juba homme on ju uut Villut vaja!

Peame Tiidule ütlema, et ta mingi hinna eest end püstolnäitlejaks ei lase moosida. See on halb roll. Tappev.

Pikamaajalgrattur jõudis koju südaööks. Etendus oli tore ja sõit suurepärane. Kui nüüd sadula ka veel kätte saaks!