"Ei ole võimalik!"

lagistasid Marek ja Tiit naerda, kui Küllikese rattaga tee äärest leidsid (lillekimbu loomine oli just käsil).
"Me nägime sind hommikul ka. Vaatasime: on Küllike? Ei ole. On ikka! Lihtsalt 20 aastat hiljem."
"Vannimüts oli peas."

Aitäh. Mina armastan teid ka.

Mh. Ei mingit privaatsust. Oma kodukülas ei saa kah sammugi astuda, ilma et keegi näiteka omadest ei näeks. :P