23 juuli 2016

Stripiärikatega Kuremaal

Muidu kidakeelne bussijuht on täna väga jutukas.
Miks?
Pardal on üks bussijuht veel.
Uskumatute bussijuhilugude laviin soolodena ja duetis.

Kuremaale sisse sõites ja viitasid jälgides tundub, et esineme samas kohas, kus eelmisel korral. Siiski mitte.
Tunnid on juba alanud. Võiks isegi öelda, et hakkavad läbi saama.
Meile on kohalik diivan lubatud. Küsime üle. Diivan olemas. Aga. Hetkel hõivatud. Keegi tudib seal parajasti pead kaineks. :D
Enno ja Leo lähevad korraldajaga kaasa. Saabuvad diivaniga. Kuidas ärkama motiveerisid või kuhu kannatanu edasi magama suunati, pole teada.
 Avastame esinemisala. See on Lili "kätepesunõu," osutatakse seinal rippuvale ee... taiesele.
"Oo! Mul on superäge helipuldi koht!" rõõmustab Viljar ja tõstab kõlari pliidirauale.
"See on Telliskivi Loomelinnak."
Nõlvapealne
koguneb tihedalt rahvast täis. (Seda tõendavad need 2 Kuremaa Külaseltsi FB lehelt leitud pilti).
Silmitseme näitlejatele püstitatud telki.
"Kuidas me siin riideid vahetame???"

Poisid teevad katet. Ei ütleks, et jalgade hargitamine kuidagi "sirmi" pinda suurendaks. :D

Aire leiab laheda valge jaki. Juhtumisi on sellel omanik olemas. Küllike.
"Ma ei taha üldse minna," habiseb Aire, aga raadio juba käib, kus ta pääseb.

Raadio. See meenub Aivarile Kuremaa sildi juures. Õnneks on Triinu siis veel parasjagu ühe sobiva aparaadi läheduses.
Pruugib Aivaril vaid lavale astuda, kui rahvas naerma turtsatab. Mis ta teeb seal???
Rahvas plaksutab Merikese tantsule kaasa. Merike oma matkast ümmargustel jalgadel on üpris sõjakas tujus. Üks kahest: kas möllab kaasahaaravalt või ei püsi rütmis. :P
Rikastame Merikese "hiinaka" toitu räästaalusest leitud teokarpidega. Hiinakas toimusid Prantsuse köögi päevad. Väike üllatusmoment võiks ju olla.
"Hii! Viljar on nii äge!" kihistab Mare, jälgides flegmaatilist ja veidi kohtlase olemisega Eedit. Peigmees oleks nagu pulmamuresid muretsedes paar korda natuke traktori alla jäänud. :D
Ei, välimusega on kõik korras. :D
Tikk-kontsad vajuvad läbi murukamara. Ei ole kerge olla näitleja. :D
Merike leiab tagasiteel bussist pistikupesa. Hakkabki nüüd laua juures istuma.

"Saate aru!" kurdab ta. "Tulen mööda teed, üks auto sõitis vastu ja näitas minust möödudes SUUNATULD! Mis mõttes! Nii suur ma nüüd ka pole."
"Ja sa kindlasti tulid veel mööda kergliiklusteed!" :D :D :D

"Teiega on endiselt tore. Midagi pole muutunud," nendib Aivar.
Milles probleem? ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar