29 veebruar 2012

Stiilipidu "1968"

Seekordne duubelsünnipäev sai eriliselt uhke. Kuna sünnipäevalapsed samast aastakäigust, polnud vaja teemaga pikalt pead vaevata.

Selgus, et ühe muheda stiilika korraldamiseks piisab lahedasti paaripäevasest etteteatamisest. Aire tegi põhjaliku uurimistöö teemal: "Rõivad ja soengud aastal 1968."

http://patrimoine.jalougallery.com/lofficiel-de-la-mode-archivesa-13-1968.html
http://digilander.libero.it/guido_1953/pics/hairstyle/hairstyle-girls.htm

Ühiselt ja abiga koostasime ajastutruu menüü.
DJ Küllike varustas seltskonda kuuekümnendatest pärit vinüülplaatidega. Et plaate tuli iga natukese aja tagant vahetada, võttis selle raske töö enda hooleks DJ Leo.

Lauad lavale, linad lauale ja toidukraam kottidest-kastidest välja: sült-kartul, praetud maks, kotletid (mugandusid kolettideks), heeringas koorega ja kooreta, lihapallid, sprotid, kõrvits, seened, pontšikud ja pidusai...
Maarja, kes endale menüüst midagi sobivat ei leidnud, tõi kaasa koti küpsiseid (kadedad ja kiuslikud kaaslased sokutasid selle laua teise otsa.) :P

Naised olid enda kallal vaeva näinud. Eriti Aire.Erko kuulis küll alles sõidu ajal, et stiilikale minek, aga sobitus seltskonda suurepäraselt. Eriti, kui lauas istus. :P
Merike, Maarja, Aire ja Küllike said õitseda täpselt selle hetkeni, kui sisenesid kolm kaunitari
(Mare, Age-Li ja Juta), seljas oma lakapealse isiklik kuuekümnendate garderoob (detailideni viimistletud), käe otsas hoidistekotid ja Jutal kaenlas supipott hapukapsasupiga. Ei pott ega supp olnud küll lakast leitud, aga supi maitse tõi lapsepõlve meelde. Niuuu...

"Küllike, kus su diktofon on?" õrritas Mare paberit-pliiatsit haarama. Diktofoni teema seega taas päevakorral. Kogumiskampaania on hoogu sisse saamas. Nii üks kui teine teatrihuviline on juba põgusalt mõtet mõlgutanud, et võiks ju kohalikku teatrit selle soetamisel omapoolselt abistada. :P
Käsitsi kõike kirja panna on lootusetu. Paar üksikut tabamist:

Age-Li: "Kui ma Pobiga sõitsin, siis see oli tavaline asi, et teel istusin. Siis polnud muud, kui kapott üles ja mutt seisis kõrval - kõik tulid ligi. Auto oli ikka haruldane asi. Või mis mutt ma sel ajal olin - kandsin alles sama kleiti, mida Mare praegu!"

"Ma mäletan, kuidas Tõnu käis kunagi meil ja märkas, et mis teil viga elada - šampinjonid kasvavad kohe toa juures," meenutasTiit purgist kahvliga seeni püüdes. "Olid jah mingid seened, mitu tükki. Kasvasid posti juures. Ma siis Tõnu jutu peale korjasin ja panin panni. Aili tuli koju ja kirtsutas nina, et mis asja ma teen. Ei olnud need midagi väärt. Haisesid vastikult ja maitse oli kibe. Viskasin minema. Pärast nägin, et koer, kuramus, käib sinna posti juurde jalga tõstmas."
"Kas seda mäletad, kuidas sa küsisid, et miks teil sõstrad põõsas nii soolased on? Meil oli siis suur hundikoer!" tögas Age-Li laua teises otsas oma pinginaabrit.

Merike kinkis Tiidule vana foto. Mitte küll 1968ndast, aga sellise, kus Tiit veel üsna poisiohtu.

Merike: "See on pulmapilt. Arva ära, kelle pulmad!"
Selgus, et Merikese. "Teie teeotsas tehti meile väravad! Ma pidin seal veel mingit vana kinnast nõeluma!"
"Mul õemehed olid kavalad," muheles Tiit. "Passisid peale, kui pulmarong Vargamäele läks. Tagasituleku ajaks oli tee kinni. Ema lõpetas selle pulli ära. Ütles, et, poisid, varsti pole enam, millega puid lõhkuda. Kes siis viitsis mingit vana kirvest otsida. Võeti ikka paku küljest. Ja kes seda siis pärast tagasi andis! Ära viidi kõik!"

"Meil on viljakohvi ka!" ärkasid Aire ja Küllike, kui seltskonnal soolasest toidust isu täis.
"Ka ise tehtud?" uuris Juta (tema kapsasupp ju üdini oma ja öko. Kapsataimedest alates).

"Ikka! Ise röstisin. Ise käisin põllult lume alt viljapäid välja kraapimas..." avaldas Aire lahkelt kohvi saamislugu.
"Mis viljast seda tehakse?" huvitus Merike.
"Ega me ka täpselt teadnud. Kasutasime neljaviljahelbeid," jõudsime järgmise versiooni juurde.

Kohv sai maitsev. Tegelikult oli meil Airega sinna sisse mõeldud ka õnnemandel, aga see ei tulnud kannust välja. ;)

Nagu kutsetes kirjas, järgnes lõbule töö. Erko, Leo, Merike ja Aire nõustusid käsile võtma uue tüki, et oleks, millega Aravetele esinema minna. Mis siis on? Teeme ära! Pool kuud ju veel aega! :D :D :D

21 veebruar 2012

Hernesupipüha

Meie ei hakanud sooja toitu kohale tassima. Piirdusime liulauasõidu ja kuklitega.
Vastlaküpsetisi oli nii traditsioonilisel kui ka rulli keeratud kujul.
Enne pidu, siis töö.
Uuel näidendil pole muidu vigagi, aga need nimed! Peategelase oma kõlab nagu kördine taldrik ja seda, mis nime Erko kandma hakkab, ei sobi küll välja öelda. Aga kui on paberit, siis Merike võib selle sinna kirjutada. :P

17 veebruar 2012

Keskendumisraskused

Airel oli auto.
Küllikesel oli mandariini.
Erkol oli "Nu pogodi!" mäng.
Evel oli kips.
Merikesel oli kitsas.

"Fotoaparaat jäi maha."
"Airel on kaasas nagunii."
"Ei ole!"
"Erkol on telefon."
"Aga võtame siit maantee äärest ühe kiiruseületajate pildistaja?"
"Aga siis nad peavad hästi kiiresti liikuma, et pildile saada."
"Pilti tahavad? Las jooksevad!"
_ _ _
"Mina arvan, me oleme eksinud."
"Poolteist kilomeetrit veel!"
"Ongi P-I-L-I-S-T-V-E-R-E!"
"Vaadake! RONG???"
"See on laut!"
"Kuhu ma nüüd keeran?"
"Näe, siin kohe on üks suur maja!"
"Ok!"
"Näe, seal paremal on ka!"
"Lõpetage ära!"
_ _ _
See ei olnud hea etendus. See oli suurepärane. Kurb ja lõbus. Või kuidas kellelegi. Korralik elamus igatahes. :)
_ _ _
Tiit korralikult läbi väntsutatud, algas kodutee.
"Ma pole veel homset öömajagi otsinud. Oleks siis iluski. Sina oled ilus. Mina olen hea."
"Ei. Sina oled kallis."
"No just. Odavat kohta pole lootustki leida."
"Meie oleme nii kadedad!"
"Ma tean!"

"Ära sõida nii ruttu! ma lubasin hiljem tulla. Kas kuskil mingit pidu pole?"
"Kusjuures on!"
"Kus?"
"Rahvamajas."
"Mis pidu?"
"Klassiõhtu."
"Need on nii noored, ei oskagi veel pidutseda."
"Aga lähmegi ja õpetame."
"Papake keerutab mammaga koos..."

Edasi?
Kõik rääkisid korraga. Diktofon läks katki. :P

14 veebruar 2012

Töine sõbrapäev

Ei olnud sugugi nii, et lobisesime tühjast-tähjast või veel hullem - pidutsesime. Näete?
Šampused jäid alles. Pidasime hoopis plaani,
  • kuidas saada peaosa lavastustes
  • kes saab peaosa järgmises lavastuses
  • keda kaasata suurlavastusse
  • miks kaasata teisi kollektiive suurlavastusse
  • kes sõidavad reedel Pilistverre
  • kus veel tuuritada praeguse etendusega
  • jne
Plaanideks need jäidki. :D Aga mitte see pole tähtis.
Sõprus on tähtis!

05 veebruar 2012

Teater kiusas koore

Laupäeval (04.02.2012) toimus Albu rahvamajas Järvamaa kooride päev - JÄRVAKO.
Õhtut juhtis meie Tiit. Mis teha, kui oled mitmel alal andekas. :D
Kooride proovilepanekuks andis ta ülesande esitada lühike laulumuinasjutt loosiga tõmmatud žanris.
Telereportaaž "Võluvesi". Paide Naiskoor
Rahvatants "Võluvesi". Järva-Jaani
"Võluvesi"- raskerokk. Koeru
Ballett "Võluvesi". OiReTa
Ooper "Võluvesi e. Vello ja tema naised". Paide Meeskoor
Tragöödia "Võluvesi". TÜNK
Pantomiim "Võluvesi". Sink Sale Proo
Oma teatripere piinamiseks saatis ta näitlejad koorilauljatest esinejaid arvustama, ise teades, et meid on neli (Aire, Küllike, Erko ja Leo. Merikese jätsime köögist kutsumata, et võimalikult palju tähelepanu endale tõmmata. Me oleme õelad!) ning hinnatavaid - sadakond.

Mida see meie jaoks tähendas?

Hoidsime šõuvälisel ajal saali sammaste varju, pakkusime end appi köögitöödele ja tantsupõrandal arendasime sellist kiirust, mis teeks meie tabamise võimatuks.

Teisalt muidugi andis see võimaluse endast välja valada kõik see sapp ja iroonia, millega lavastaja tavaliselt meid proovides kostitab. :P :P :P

Raske ja tähelepanuväärse töö eest kiitis Sink Sale Proo meid tänukirjaga.
Nad muidugi kiitsid sellisega ka kõiki koore, abilisi, sponsoreid ning iseennast ja küllap oleks me tänupaberi ka vähemtähelepanuväärse töö eest saanud, sest need olid varem valmis trükitud. :P

Šampuse saime ka ja kahtlustan, et seegi oli mõnele meie hulgast ette teada. Kuidas muidu oskas Aire endale sobivad kuldkingakesed jalga torgata? :P