30 jaanuar 2021

Õhtu, mis tõi naeratused suule

Laupäeva pärastlõunaks oli saabunud aeg otsustada, mis kell siis ikkagi koguneme. 

Sattusid leplikud inimesed, oldi iga numbriga nõus. 

Valisime ligikaudu kolme, et siis  jääb ca 180 km läbimiseks kenasti ajavaru, eriti kui peaks seni vaatamata vaatamisväärsusi tee äärde jääma.

Paigutasime tulijad pardale ja täitsime hingepõhjast tulnud soovi (Merike: "Kas te saaksite selle rihma mulle pikemaks teha? Ma ei jaksa terve tee hinge kinni hoida.")

Meie pildikollektsiooni hiljutine rikastaja uuris arglikult, kas tehtud fotot kevadel lindude hirmutamiseks kannatab kasutada. Pilk pildile jättis ta pikaks ajaks sõnatuks.

Esimesed kilomeetrid läksid ladusalt, riskiti isegi dramaturg poodi lasta, kuna too jonnis, et kahe pudeli kange õlleta tema pole nõus esinema. 😏 Teise esmatarbekaubana oli tal puudu kirjutuskomplekt.

Tundus, et rohkem takistusi ei tohiks olla, aga kohe pärast tunnet märkasime  silmapiiril midagi oranži.

Tundus, et tema märkas meid ka ja talle nähtu meeldis. Igatahes ei avaldanud Oranž soovi meist niipea vabaneda.

"Tahate näha, see keerab Tartu maanteele!" 

Õnneks ei keeranud.

Teeolud olid rahuldavad ja jäi lootus, et jõuame edasiste viperusteta sihtkohta.

"136 kilomeetrit ja 136 minutit!" andis vaheinfot kaardilugeja. Raske oli määrata, kas asume õigel teel, sest liiklusmärgid lubasid järjekindlalt alustada puhtalt lehelt.

Õnneks oli meil Wase. Vähemalt me arvasime, et õnneks.

Tikupoiss ja Adavere tuulik kinnitasid, et esialgu on õige suund.

"Huvitav, et neid kuivkäimlaid ära pole koristatud?" imestas  Kaupo teeäärset püsiekspositsiooni silmates.

"Miks neid siin üldse hoitakse?" hakkas Merikest huvitama.

"Tarbimise jaoks."

Kuskil metsavahel kohtasime suhteliselt lumikatteta liiklusmärki, aga rõõmsaks see meid ei teinud. Lubati 100, aga Wase andmetel oli meil sihtkohani veel 103. Teisest küljest: ega meil palju kola kaasas polnud, jaksanuks viimased 3 km jalgsi ka minna.

Kui Lõunakeskus lubas, et me pole ikka veel ära eksinud, siis pärast  ameerika mägesid meenutava viaduktirägastiku läbimist dramaturg selles enam kindel polnud. Aga kuna tal esineb tihti selliseid hetki, usaldas ta Wase ekraani, mis kinnitas, et kõik on kontrolli all.

Lennundusmuuseumi silt muutis kaardilugeja taas murelikuks, sest ta justkui mäletas, et mingi lennundusmuuseum asub Riias. Püüdis vargsi piiluda, kas tekst lõppeb S-iga, aga lumi ei aidanud luuretööle kaasa.

Kuigi see oli meie vaatamata väärsus, ei riskinud seltskond väravale koputada. Aega nagu väga  polnudki, kuigi kodus sai varutud.

Tee hakkas enam ja enam vonklema nii külgedele kui kõrgustesse.

"Nii tore!" rõõmustas Merike, samal ajal kui Küllike lennukommi ja -kotti otsis.

Vahepeal näis ähvardavat oht, et jääme mõnele künkaharjale kõlkuma, rattad maast lahti.

"Vähemalt pole eurokraave!" lohutati.

"Püüa siis sellises kohas olla Oti kaardilugeja. Kui kiiresti pead rääkima?"

Küll oli hea, et meie juhi nimi Ott ei olnud.

"200 meetri pärast vaja mööda lasta," aitas Kaupo märke lugeda. Neid oli aina enam lume alt välja tulnud.

"Jahimehe jaoks on see vist hirmus raske?"

Kuulasime Kaupo jahimehelugusid ja anekdoote. Millest, ei mäleta, aga naerma ajas.

Pimenes.

Vaidlesime põgusalt, kas sõit käis läbi Ikla või Värska.

Viimasest teeotsast sisse pöörates läksid südamed taas raskeks, sest ilmselgelt polnud liiklus kahesuunaliseks loodud. Seda laiem naeratus kerkis bussijuhi näole, kui märkas parkla suurimat sõidukit - sahaga rekat.

Teatrituled  põlesid,

esimene vastutulija kutsus kohe sööma ja kohvile

ning "konkurendid" olid nõus lahkelt garderoobi jagama.

Ühe lausega: "Me armastame seda maja ja neid inimesi."

Selfi ei tahtnud rahvast kaadrisse mahutada, aga siis meenus Mare värske tarkus: pea tuleb viltu keerata. 😃

Merikesel oli lööki. Üsna varsti pälvis ta ühe kohaliku papi poolehoiu ja lõpuks oli tükk tegu, et taadi tähelepanu eest põgeneda.

Samas, eks see võis omajagu meeldiv ka olla.

Õhtu algas kohalike esikaga. Vaatasime ja olime pisut kimbatuses. Jalgpallihaigus ja paar väga meie lavastuse lauset. Et mis teeme nüüd? Mängime midagi muud? Aga pole ju teisi rekvisiite ega kõiki vajaminevaid mängijaid.

Ütleme nii: Nende jalgpallis oli ehk rohkem hasarti. Aga... küll me endile ka mingi tugevuse leiame. 😉

Pilt Alle-Saija Teatritalu FB seinalt.

Otsustasime, et teeks seekord midagi natuke teistmoodi. Seda enam, et võõras koht ja keeruline aeg ja maskid võiksid nagu olla. 

Sellel olid omad plussid ja miinused. 

Pluss oli see, et sai teha korraliku püsimeigi, miinusena tõi Merike välja, et tal jäid ripsmed pidevalt maskiserva taha kinni. 😂

Maarjal jätkuks kindlasti kiidusõnu fotograafile, kes meie mängust mõned kõnekad kaadrid klõpsis:

Igal juhul saime väga toreda tagasiside ja hea enesetunde. Merike pidas elevusest lõpulaulu ajal isegi viisi. Valdavalt. 😋

Oleks kohe kauemaks jäänud, aga bussijuhil oli varahommikuks juba uus pikk reis kirjas.

Kojuminekuks valisime kohalike juhatatud tee. Tundus otsem küll. Mitte ehk nii otsem kui Merike lootis. 

"Alles Kambja? Miks mulle näis, et jõuame kohe Imaverre?"

Üks teine kord jagame kingid ära. Õigem oleks küll korraldada kinomaraton.

28 jaanuar 2021

Suletud kardinate taga

 "Suhtle! Suhtle temaga! Mis sa seal  niisama podised! ...Noh?"

"Ma ootan, kuni ta ära läheb."

"Sa peaks varem ära minema."

"Aga ma tahaks kuulda, mis ta ütleb."

"Ma jään jälle hiljaks!"

"Vaata kella ka! ...Mis tuiad seal niisama? Otsi endale tegevus, aga ära tuia niisama."

27 jaanuar 2021

Palju õnne, Veljo!

 Veljol sünnipäev on täna.

Ehteid külge me ei pane.

Ta on nendetagi kena

ja sümpaatne tegelane.


Tähtpäev algas öösel hilja.

Öösel inimene magab.

Sestap me ei tulnud välja

laulma Veljo akna taga.


Kaugelt saadetud sai teele

mitu maitsvat õhumusi.

Pimedusse hellal meelel

puistasime õnnitlusi.


24 jaanuar 2021

Murega südames

 Me pole suure kambaga ammu midagi koos teinud. Rakukesed tegutsevad, aga pole täpselt teada, mis suunas.

Merikesele vist jättis Leo saun kustumatu elamuse. Nüüd käivad 3 x nädalas koos laval. Teinekord kutsuvad Tiidu ja Arleti kah kampa. 

Täna õnnestus paar kaadrit saada, aga selgust see ei toonud. Tundub, et plaanitakse mingit reisi. Tuur Aafrikasse ja Kariibidele? Kõik koos või ainult nemad? 

Isegi Merike jääb kidakeelseks: 

"Midagi ei juhtunud." 

"Midagi ei oska öelda."

Kahtlane. 😕

23 jaanuar 2021

Kuhu minna, mida teha?

 Küllakutsujad reklaamivad:

Nädala pärast laupäeval, 30. jaanuaril kl 19:00 avame aasta teatriõhtuga. Etenduvad "Piibujutud" (ESIETENDUS!) ja "Realiseerimiskeskus". Etenduste vahepeal pakub väikest kehakinnitust Kalda Loodustalu. Pilet 14 EUR (vahepeala piletihinna sees). Osaleda saab vaid eelbroneeringuga ja kohtade arv on piiratud. Jäänud on veel 5 vaba kohta, huvilised kiirustage! Viimaseid broneeringuid võtame veel vaid teatritalu e-poe (https://alle-saija-pood.voog.com/) kaudu!

Kollase tekstisõõri alla piiludes leiame oma külalislavastaja nime (Helje Basihhina). 😏

Nii et... suveriided selga ja lõunasse!

Kui me Veljo sünnikuupäeva üle vaidlesime

Kuna Veljo ise ütles ükskord, et 24.01, siis tema käest me üle küsima ei hakanud. See kuupäev ei kõnetanud kedagi ja oli ilmselgelt ebausaldusväärne.
Küsitlesime Veljo sugulasi ja võrdlesime andmeid vanade blogipostitustega. Olime tõele üpris lähedale jõudmas, aga siis sekkus Maarja, kes raius kindlalt, et sünnipäev on 7. veebruaril. Olime sunnitud vastu õhtut tema pärast näiteka kalendri juurde kogunema.
Korra juba seal, kordasime teksti ka üle.

Kohmakused ja viperused ajame vähese vaatajaskonna kaela.
Maarja, kes kalendri ees veendus, et õigus oli meil, nõustus minema kompromissile ja määras Veljo selle aasta sünnipäeva aset leidma 1. veebruari keskpäevast 2. veebruari keskpäevani (mis jääb üsna täpselt 27.01 ja 07.02 vahele).
Järgmisena algasid läbirääkimised, mis kell laupäeval välja sõidetakse. Pika ja tulise mõttevahetuse käigus otsustati ära, kuhu sõidame ja miks sõidame. Väljumisaja osas austasime igaühe arvamust ja nii jääb see kuhugi 12.00 ja 16.00 vahele.

22 jaanuar 2021

Aire pole ikka veel osast välja saanud

 Jõulud on läbi! Me ei mängi enam seda lugu! 😋

Operaator M. Kernu

Päeva tähtsamaid teateid oodates

 

Merikese, Leo ja Tiidu salatoimetused hakkavad tasapisi päevavalgele ujuma. Esimesena ujus kohale kohvilaud. 😊

Merike, kes elevust endas hoida ei suuda, esitab kroonikule iga proovi järel (3 x nädalas) üksikasjaliku ülevaate. 😃

Kahju, et proovid ainult õhtuti toimuvad. Muidu helistaks Vikerraadiosse. Saadaks osatäitjatele õnnitlusi. 😆

21 jaanuar 2021

Toredat nimepäeva, Aune!

 Meil on üks salaliige, kellel teatriks pole mahti

(ses mõttes, et ta meiega koos lavale ei satu).

Kuid kui ta meie pundi küljest kinnitada lahti,

siis oleks kahju kohutav ja kokkuarvamatu.


On tulud, turuanalüüs ta tõhus mänguala.

Teab kõiki meie rühmituse peamisi aspekte.

Ta on me arvemajanduse tähtis tugitala,

teeb tõrkumata hinnapakkumisi ja projekte.


Ehk täna veab ja teatri tarvis väga ta ei raba.

Sest nimepäev võiks olla kenalt kohustustevaba.

👋🎭🎻🎊🎈🍒🍹

19 jaanuar 2021

Jälle üks õnnepäev!

Kes kalendrisse vaatas, see teab:

nimepäeva me küüdimees peab.

Küllap hommikul pisut end vuntsis

ja tantsu lõi, torditükk vuntsis. 

Et aeg külaskäike ei soosi,

sirvilauale sirgeldas roosi,

bussiaknale lumekarda

nime kirjutas mitu korda

eesti, vene ja viipekeeles,

veidi lootes, et peetakse meeles.

PIDASIMEGI! 💥🎇🎈🎉🎆🎡🎭

ÜKSKORD TEEME SULLE LENNUKIT NIIKUINII!

15 jaanuar 2021

Päevad täis meil toimetusi

 Varustame, turustame, panustame ja manustame.

Kõik ikka teatri hüvanguks. Marek sai eest ära,

Mare oleksime peaaegu jalust maha sõitnud. 😁

13 jaanuar 2021

Armas Kadi!

 Ajutiselt tühistada 

võib ju peod ja proovid.

Selle jaoks, et tähistada,

üle anda soovid,

kohal olema ei pea me.

Sina tead ja meie teame

milline on hetkeseis.

Meie kallis pisiplika!

Oluline koht on ikka

sulle meie südameis!

PALJU PALJU ÕNNE, KADI!

Pilt: Hall Ronk. Hoian sind veel.


10 jaanuar 2021

Kes pühapäeval proovis käib, see asjata ei longi

Merike jõudis lausa kahte proovi. 

Esimene proov olevat olnud pikk ja produktiivne, väsitanud Merikese päris ära, aga õhtuks oli ta end uueks väljakutseks kogunud. Võib öelda, et ka teine proov tuli tõhus, sest tekkis lihtsalt geniaalne idee! Küll mitte Merikese ega Küllikese peas, aga nemad saavad seda kasutada. Kui see neil esinemiseni meeles püsib.

Maarja kohtus trupikaaslastega puhtjuhuslikult, raamatuprojekti tõttu.

Kuna ta Leo juures toimunud kokkusaamiselt puudus, esitati etüüdidena värvikamaid episoode. 

Maarja kannatas isegi selle ära, et Küllike talle üksikasjalikult viimast jõuluetendust kirjeldas ja lasi kirjeldajal endal arusaamiseni jõuda, et Aravetel oli ju Maarja ise ka.


09 jaanuar 2021

Leili, Veljo!

Kopsikutäis kuuma vett kerisele iga nimetähe auks! Olgu su nimepäev tore ja jätkugu seda päeva veel mitmeks tegusaks tunniks! 😊


08 jaanuar 2021

Uus hooaeg on hoogsalt avatud

Leo sauna saabus inspekteerima kõrge komisjon. Miinusena toodi välja, et uks on valel pool ja sinna, kust osa külalisi saabus, polnud teed rajatud. Noh, tulemise käigus rajati.

Plusspoolelt kiideti kuuske ja sauna ja peremeest ja peremehe sõpru.

Merike oli väravavaht, aga tal olid ka omad nõudmised (nt "Tahan külma leili!") 

Kuna ta polnud varem lavalt lumehange hüpata saanud, lõbutses daam väljas korralikult.

"Sinna, kus Merike rullis, võib nüüd põõsad istutada."

Nagu ikka, kui ollakse kaua üksteisest eemal oldud, istuti esialgu kohmetult ja arutleti üldisematel teemadel nagu 

aiandus

("Mul on päris suured õunapuud juba, aga õunu pole, võib-olla kasvatab alla,"),

modellindus 

(kes on rohkem saanud olla Google tänavavaate kaanetüdruk)

ja sport

(trappilaskmise meistrivõistlused).

Kiideti soolast, magusat ja ka piprast.

Õhtu arenedes tulid jutuks ka targemad teemad (veksellüliti, korrelatsioon, luunula jpm),

Küllike tegi saunakaalu seierile karusselli, Merike tuiskas õuest tuppa ja tõi tervitusi teisest ilmast.

Juba hakkasid ehituseksperdid saunamehele nõu ja nippe jagama: "Kas põrand peab tingimata soe olema? Lükkad pistiku teistpidi seina, saad liuvälja."
Poliitilised teemad võeti kokku kellegi sõnadega, et iga inimene on väärt olema mõneks päevaks minister.
Kuusk nägi häbematult hea välja. Kuid ka selle kohta jagus arvamusi. 😌

"Sa oled nii hea näitleja, et ka surnuna võid elus olla," kiideti eeskava esitajat.

Oli tore õhtu ja mustemaks ei läinud keegi.

Otsustati, et alustatud traditsiooni tuleb jätkata, laupäeval on saunaõhtu Veljo juures (ühtlasi on võimalus nimepäevalist õnnitleda) ja pühapäeval kütab sauna kuumaks Aire.
"Nüüd lähen mina õue ja pikun kah kukuli!" teatas tähtsalt viimane lahkuv külaline. Kas ta oma lubaduse ka täitis, pole teada.