Traditsiooniks saav õekalli ajab vennad kadedaks. Kallistavad ka.
Jänes: "Mõtlesin, et teen Maarjale täna ukse vahelt "Mõmm!""
Kobras: "... aga ega ta aru saa!"
Rebane: "Väärt nali läheks kaotsi..."
Tiit saabub kahe voodilina ja kohvriga. Teeme järeldused.
Aire õpetab Merikesele jänesehaake. Küllike mõtleb kaasa, millisest spordiinventarist võiks abi olla. Leo jõuab mõtetega veterinaariasse.
Aire unistab vukssaest ja saepurust suunurkades.
Erko on unistustes vastupandamatu mees sinises. Sinises maikasärgis.
Kopral ja rebasel läheb väikeseks võitluseks. Orava pärast.
Midagi taolist.
"Everybodys kung fu fighthing..."
Tiit teab, et Käravetel on suur hunnik lund. Vaja ainult ära tuua. Aire?
"Annan sulle selle sinise toika kaasa, teed kepikõndi," pakub lavastaja mingit sinist harjavart.
Aire keeldub nii viisakalt kui oskab.
Kuna Tiit tuli kohvriga ja lahkub lilledega (kunst), teeme omad järeldused.
"Kus mu kott on?" avastab autos Küllike. Seal on homse reisi jaoks asendamatuid esemeid.
Õnneks kõik teised teavad ja õnneks pole keegi veel rahvamaja juurest väga kaugele kõndinud.
Mulje proovijärgus etendusest oli lootusetu, kuid mitte masendav. :P