15 veebruar 2014

Emaga Aegviidus

"Küllike, sa kahetsed, et meie autos ei sõitnud!" kilkab teine ekipaaž.
Häh! Nad on ise kadedad! Nad ei tea ju, mis esimeses autos põnevat toimus. Meil oli raudselt huvitavam. :P
Maarja teeb teel pilte, et oskaks pärast vajadusel jalgsi koju minna. Mine neid hulle tea. Leiavad jälle mingi meelelahutuse...
Marian ootab meid kohvi ja kiluleibadega.
Tiit ja Leo on omandanud sarnased kehavormid. Tiit üritab väita, et tal on lihtsalt Leo särk seljas.
Leiame pilli, aga sellelt on igaks juhuks keeled maha võetud. Maarja ei suuda ju ühestki muusikariistast sõrmi eemal hoida.
Palutakse eksponaate mitte puudutada. Need olla siia kunstiringile joonistamiseks seatud.
Erko leiab nurgast alusel visandid ja arvab, et võiksime ju vabatahtlikena pildid valmis teha.
Noh. Kõik ei joonista nii hästi kui tema. Las jääb...
Nagu tavaliselt, vaimustub Maarja Aegviidu rahvamaja seinal rippuvaist suusapiltidest.
Marian tassib toole, et rahvakunstnikud laua ümber püsti ei peaks seisma, aga ükskõik kui palju ta neid kohale veab, mahub istmetele vaid üks. Tiit. Tiit on suur mees. Suur mees viskab või külili, et teistele ruumi ei jääks. :P

Küllike varastas kodust Airele tõelised mõrvarelvad. Aire väidab, et kui need ükskord jalga saab, läheb mugavaks. Mare vaidleb vastu. Ta käinud vargsi kingi jalga proovimas. Leo leiab seinavigastuse ja väidab, et enne Mare catwalki seda polnud.
 Aga ilusad kingad annavad Naise enesetundele palju juurde ning Mehel ei jää see märkamata. :D
 Etendus. Nagu ikka, kõige lõbusam šõu käib lavataguses.

Merikese kuraas aina kasvab.
"Diiva on hoos!" tormab Tiit puldist tagaruumi, et end tühjaks naerda ja esitab lühiparoodia laval toimuvast. Küllike ja Maarja askeldavad seni "hiinaka" toidukarbi kallal. Ses mõttes, et Maarja jagab ideid, Küllike teostab ja Mare ahastab: "Te ei tohi seda nii jätta!"
Mis tähendab EI TOHI? :D :D :D

"Hiinakast ei osteta kartulisalatit. Hiinakast ostetakse nuudleid kanaga!" argumenteerib Küllike oma tegevust. No olgu. Täna on Pekingi pardi päev. :D

"Mis te arvasite, et ma ei märka seda või?" kihistab toidu tooma saadetud Aire. Ja tõmbab kilekotist trummipulgad välja. Iiiigav.

Mänguasja soostub siiski kaasa võtma. Lõkerdab end Mare kommentaari kuuldes tõsinemisvõimeliseks ja läheb, et see kohe laiemale kuulajaskonnale ette kanda.
"Näh, võtsin laste eine!" Heidab ta mängutibu Merikesele.
"Ega ma sind linnuvabrikusse saatnud!" ei jää Merike vastust võlgu.
 Publikus, kohe esireas istuvad... EI OLE VÕIMALIK!!! Sõbrad Tallinnast!
NIIIIIIIIIIII ÄGEEEEEEEEEE!
 No ja muidugi! Maarja kartus on õigustatud. Trupp saab teada, et laululava juurde on ehitatud seiklusrada.
Pelgaks siis ajakirjandustki või midagi... Looda sa!

Väga sportlik väljasõidu lõpetamine.

Täname publikut ja soovime prouale, kes teatrikülastuse käigus tervisehädasse sattus, kiiret paranemist.

04 veebruar 2014

Armiidapäev Alburahva Teatris

Tähtis päev osutus külalisterohkeks, kuigi ühtki nimepäevalist meie hulgas olema ei juhtunud.
Kuna toodud kingitus tuli kellegi kätte jätta ja et kink oli roheline, sai selle (pildil pisut näha all paremas nurgas) uueks omanikuks Küllike. Noh, eks ta oli taiese valmistamisel ka kunagi käed külge pannud.
Mis siis toimus? 
Esmalt tuli tegevusplaan korralikult läbi mõelda.
 Kellel teksti päheõppimisega probleeme, seda aidati. Näiteks jalaga.
 Mõni koht oli näitlejate meelest päris naljakas.
Miskipärast rahvusvaheline konsultantide grupp nii ei arvanud. See võis olla ka keelebarjäärist tingitud. Maarja meil ju pursib nüüd peamiselt vene keelt.
 Mõtlesime, kuidas etendust täiuslikumaks teha.
 Mõtlesime veel.
 Kes ei osanud, see vähemalt imiteeris mõtlemist.
 Või tukastas.
Tundub, et hakkab looma. Publik tasapisi koguneb. Paar vaba kohta veel on. Kiirustage! Esietendus on juba aprilli lõpus! :)
Järgmise kogunemise planeerisime Doorapäevale.