Nääripäkapikud

 Selgub, et meie teatris on palju häid lapsi. Päkapikud lugesid kokku 19. 😍

Oodaku meid ees pikk tegus ja tore aasta! 🎭

Õhtust, Urmo!

Sai käidud ukse taga küll, 

kuid juhtus nõndamoodi,

et napilt lille järele

ei jõudnud enam poodi.

Kuid pakki andes mulle näis,

su elu niigi lilli täis.

Üks (ilus sale sarmikas)

mind maja juures kallistas.

TEATRIKALLID! 

Ja oma sünnipäeval laula ikka ise kõige kõvemini! 😉

Kaader A. Palmiste filmist "Vaikuse saar" 😌

PS Varem polnud mõtet õnnitleda, sa olid nagunii saunas! 😋

Jõulud 2020

 

Kallis Aire!

 Kaua ja põhjalikult sai valitud, et kink kindlasti rõõmu teeks.

Sama kaua ja põhjalikult sai valitud, et pilt kindlasti rõõmu teeks. 😃

Sa oled nii hea sõber, et isegi luuletusest pääsed! 😇

ÕNNE JA EDU JA TEISI HÄID ASJU!

Aravete jõulupuul

 Arlet kutsus.

Meie läksime.

Ähmiga läks meelest pilti teha, kuigi näiteks hiirel oleks võimalusi olnud.

Vaatame siis eelmise päeva peo omi:

Fotod: Silja Juursalu

Lugu sellest, kuidas metsarahvas muruniiduki alla aeti

 Eks see ole teada asi, et pill tuleb pika ilu peale. 😃

Nagu vanarahvaski ütleb: "See lind, kes vara laulab..."

Täna laulis peoleo. Vähemalt orava arust.😂

Selgus, et polnudki vaja kuut jahimeest, et asi kriitiliseks kisuks. Piisas ühest. 💥

Vedas, et topisteks ei tehtud. 😏

Ettevaatust, ulukid külatänaval!

Üle pika aja sadas lund. See meelitas loomad metsast välja.

Memme tegema.

Memm tuli niisugune... liikuv.

Aga ohutu.

Ökoloogiliselt puhas. Mis sest, et siilidest takjakinnisteta.

Ja kus juba memm on, sinna ei jää taatki tulemata. 😌

S. Gunini fotod

Õnne, Kaupo!

Algab hommik uus. Ennäe!

Hällilaps on Kaupo Mäe.

Kas just laps ja kas just hällis,

aga oma on ja kallis

Kaupo meie teatriperele.

Õnnitleme-kallistame

kohe, kui vaid kokku saame.

Seni kiitmast me ei väsi

su ideid ning töökaid käsi

ja su janu teatri järele.

Kaadrid A. Palmiste lavastusest "Moe mees"

Rühm metslasi räpparist lumemehega

 

Tere, Aire!

Õnnitlused, kaunis naine,

käbe kilbar kodumaine,

ohtlikum kui gripilaine,

ulmekam kui unepaine,

kadedate kõneaine,

üks me kamba kalleid kaime,

kellel absoluutne aime,

kuidas kasvatada taime, 

endast eemal hoida laime,

laval kehastada vaime...

Suures jaos kõik öeldud saime. 😛

Särtsakat ja komplimentiderohket nimepäeva!

Kallis Andres!

Sa, Andres, kaitse kindla käega oma kena nime.

Võib olla oht see kaotada, sest, nagu märkasime,

on toime pandud kaaperdus te koduasutuses:

Su perenimi nädal juba ühiskasutuses!

VAHVAT NIMEPÄEVA!

 

Maskilbarid

Suvalised uustulnukad ehk täpsemalt uustulnukad Suvalised said võidu.  

Ketside tiimis särasid seekord Aire ja Maarja. Küllike püüdis kasulik olla oma võistkonna küsimusi deklameerides (kõiki vastuseid ta nii innukalt ei esitanud, ühe jaoks vajas lausa Aire abi). 

Merike hoidis lippu kõrgel ja lõbustas laudkonda vaherepliikidega:

"Kes see mees on?" (Meie esitatud küsimus.) 😇

"Merike, sa lugesid kodus küsimusi!"

"Ma ei mäleta! Väliseestlane?"

"Hemingway vä? Mhmh."

- - -

Naaberlaudkonna küsimusele "Mis perekonnanime kannavad F1 maailmameistritest isad-pojad?" (tegelikult oli see natuke pikemalt ja arusaadavamalt esitatud) nõudis meie istu-maha-koomik täpsustust: "Mis spordialal?"

- - -

Ühe vastuse osas me muidugi jääme oma arvamuse juurde. Et eluline vajadus, miks epideemia ajal rahvarohkesse kohta minna, on karaoke. Meil küll oleks. 😂

Sille üle oli meil hirmus hea meel. Noh, et ta kohal oli ja sillerdas. Ja pakkus meile (vaatamiseks ja kuulamiseks?) jooke. 

(Külalislahkus on suukorviajastu eelse perioodi harjumuste reast visa kaduma). 😌

Järgmise kokkusaamise kuupäevadeks pakuti välja nii 25.12 kui ka 1.01. See ütleb seltskonna kohta nii mõndagi, eks? 😇

Lumemehe jäljed laudpõrandal

 Pealtnägijaid polnud palju, aga salakõrvad kuulsid kõndimist.😉

Kolm Kaitsat

 Käesolevaga arvame teatri liikmeskonnast välja Vera Senina ja lisame uue liikmena truppi Vera Kaitsa. Nii et Kaitsasid on nüüd nimekirjas kokku kolm. Ühtlasi avaldame valju noomituse Marek Balderile, kelle süü ja hoolimatuse tõttu jäid Andres ja Vera ilma korralikust väravast. Tõenäoliselt isegi mitmest. 

Me mõtleme veel selle üle. Võimalik, et tuleb korrata. 😉

ERAKORDSELT PIKKA JA PEADPÖÖRITAVAT ÕNNE! 

Kes need kaks hambahaldjat olidki?

Sööbik ja pisik.

Merike näitab pükse. Seal on veel hambahaldja autogrammid küljes. Sobivad.

Tantsust jääb meelde, et alustada tuleb parema jala säärega.

Keset karglemist ilmuvad nurka interjöörimeistrid ja jäävad sõnatuks.

"Kas mina pean ka samapidi  pöörama?" ohib rebane. "Ma pean siis jala varem valmis panema."

Merike on nõus, et rõõmsam tuleb olla, aga pärast korduvat kekslemist olevat esimene eesmärk ellu jääda.

Teater ei maga

Vaikselt nokitsetakse. Lausa kahel rindel. Võib-olla isegi kolmel-neljal, aga siis väga vaikselt, nii et krooniku kõrvu pole ulatunud.

Kui üks seltskond toimetab metsas, siis teine kulutab lavalaudu. Mis täpselt toimub, pole teada, aga salakaamerasilm laseb üht-teist aimata.

Tundub, et Tiit ja Merike rõõmustavad. Tundub, et Leod see ei rõõmusta

ja Merike, tundub, peab aru andma, kuigi tundub, et vastu tahtmist. 

Leod ei paista see veenvat ja ta on välja otsinud pika nimekirja neist asjadest, mis teda veel pole veennud.

Samal ajal Tiit tundub olevat väga veendunud, et asjad on täpselt nii hästi kui nad on.

Merike, tundub, üritab Leod veenda, et mingit Tiitu pole olnudki: "Vaata ise, tühi tool!"

Leo ei veendu, sest tundub, et ta oleks peaaegu Tiidu alla ja peale komistanud.

Üldisemas plaanis toimuvat uurides paistab käivat huvitav ja hariv vestlus. Redel paistab. Võib-olla on Tiit üldse remonti tegema kutsutud või kasteti koos lilli. Lilled paistavad ka.

Mida päriselt plaanitakse ja mis tegelikult juhtuma hakkab, eks see... ükskord paistab. 😉

Fotode autor: Arlet Palmiste. Jutud käivad, et teksti autor ja lavastaja on kah tema. 😀

Komplimendid, komplimendid!

"Sa kõnnid nagu kraana!"
"Ära räägi käimise ajal!"
"Sa jääd täpselt tema taha!"
"Ulata teise käega!"
"Räägigi publikusse!"
"Teeme kohe teist korda veel!"...
"NII JULM! KES TEMA LAVASTAJAKS VALIS???"

"Oota, ma alles elan rolli sisse!" 😇 

"Pasknäär?! Nii kole nimi. Oleks siis harakas või keegi... PASKnäär!"

"Ole rõõmsam! See on nalja tegemise koht!"

"Te ajate mul oma naljadega teksti sassi!"

"See PUU NAJALE on väga hea. Jätagi!"

"Kas tekstis ei olnud või?"

Selles kohas ei olnud.😃😃😃

Tänu taevale, et Aire lavastajaks ei saanud. Tema ütles märksa julmemaid asju. Me neid siinkohal üle ei maini. Ehk ununevad ära. 😉

"On ju äge! Tahad väga lavale ja siis seisad seal sõnatuna pool etenduse aega. Seljaga publiku poole." 😋

Lavastajal on kogemusi vähe, loovust napilt ja silmaring väike. Kopeerib klassikutelt:

Proov läks kirja tööpealkirjaga "Memmede rühma vaib". 👵👵👵

Kui Alburahva Teater Piibe Teatris käis

Viimati oli see paar päeva tagasi. Nüüdseks on juba rabasaare pori autokatustelt maha pestud ja maanteeaugud rattakoobastest välja kougitud, aga süda läheb soojaks, kui tagasi mõelda. 

Tapa-Tiit andis muidugi kõik endast oleneva, et hoone soojustada ja inimesed seal sees ära ei jahtuks.

Sama võib öelda küttebrigaadi 

ja muusikaosakonna kohta (pildil tagala helikunsti instruktor).

Alburahva Teatrist mobiliseeritud on kaasamise eest tänulikud.

Meid hoiti nii kenasti koos, et mahtusime lausa ühe pildi peale. Välja arvatud Triinu. 

Ja Oliver.

Ja veel paar olulist meeskonnaliiget.

Küllike lubab pühalikult Ingridile, et toob ükskord need asjad tagasi, mis talle pähe ununesid. 😌

Lehva!

Viimane "Vaikuse saar" tulekul

 Täna. Vähem kui kolme tunni pärast. 

Ekskursioon kohalike oludega isiklikult silmitsi seisnud giidi juhatusel. 

Võimalus küsida letialust puhvetikaupa kaunilt müüjatarilt, kelle võluvust ükski riie vähendada ei suuda. 😃

Viimane võimalus seda näitemängu vaatajana saalis nautida

ja näitlejana toredate kaaslaste üle rõõmu tunda.

Viimane võimalus teksti täpsustada.

Oi aeg, meil on ju veel ühine ilupilt tegemata. Hea kohtki vist leidmata. 

Ivanovi ja Kuzmitši peaks vaatama minema. Isadepäev. Ehk jõudsid nemad ka teiste kõrval natuke isaks saada...

Õhtul kohtume!