26 mai 2012

Salutagusel

Esimesed esinemasõitjad kogunevad juba enne viit. Poodi. Kingitust komplekteerima.
Kujuneb tõhus esmaabi-instrumentaarium: nuga, niit-nõel, märkmik-pliiats, elektripirn, patarei, kamakotike, vetsupaber jne.
Haamrikest pole. Millega häda korral klaas purustada. Õnneks on klaas kilest.

Pool kuus jõuavad rahvamajja Tiit, Merike, Aire ja Küllike. Sai lubatud, et parandame sirmi ära.
Tiit lõbustab anekdootidega.
Esimeseks sobib hästi prillide lugu.
Merike ei saa aru. "Olidki päriselt katki? Kus siin nali on?"
Aire üritab uuesti rääkida. Aeglaselt ja selgelt sõnu hääldades.

Tiidul juba järgmine lugu varuks.
"Aitab!" arvab Aire. "Ma pean nagunii teist korda üle jutustama."
Sellega läheb siiski lihtsalt.
"Seda lugu ma olen juba kuulnud," itsitab Merike.
"Miks sa siis lasid mul lõpuni rääkida? Aa! Et nüüd juba hakkasid aru saama?"

Saabuvad Mare ja Erko.
"Naised lubasid varem tulla, et sirmi parandada..." muigab Tiit.
Ah jaa! Õige küll! Sirm!

Selgub, et paber on otsas.
Helistatakse Leole. Las toob kodust.
Leo saabubki. Samal hetkel. Paberita.
"Oleks te mulle 5 min. varem helistanud!"

Küllike ja Merike kasutavad pisilapitehnikat. Pole paha! (Hea ka mitte.) :P

Saabuvad buss ja Kalev.
Erko viib Küllikese auto sireleid nuusutama.
Kraam bussi.

"Noh, vanad kohad sisse!" särab Merike ja otsib oma pingi üles.
Ongi vist. Enam-vähem.
"Ja nüüd - Saaremaale!"
Leo tuleb raamatuga.
"Juba?" tõreleb Merike. "Siis on kohale jõudmise ajaks otsas!" (Merike on meil suur kirjandushuviline. Romaani ulatatakse paar korda bussijuhilegi, aga tal on paha sõidu ajal lugeda. Loeme siis ise valjul häälel ette. Iga leheküljega aina valjemalt.)

"Tädi seletas, et Järva-Jaanist tulles keerake umbes kilomeetri järel paremale, siis varsti uuesti paremale... ja siis oli ta tükk aega vait ja ütles, et helistage tagasi, kui olete kuskile maale jõudnud. Tema ei oska juhatada," jagab Tiit teadmisi. Paistab, et bussijuht ise tark.

Jõuame aina ahenevale asfaldiribale, mis väänleb ümber iga hoone, puu ja puhma. Süda läigib. Need, kellele tivolis meeldib, muidugi naudivad.

Platsi näeme, aga juurde ei pääse.
Vurame ühte suuremasse hoovi.
Seal jagatakse lahkelt õpetust.
Et üle värskeltniidetud heinamaa.
Ennole meenuvad põllumehepäevad. Nostalgiaminutid.

"Läksime jah siit! Nüüd tuleb mulle ka tuttav ette!" tunneb Mare kunagise esinemispaiga ära.

Kena plats. Metsaserv. Lava ja lavatagune. Ja SÄÄSED. Ei mäletagi, et meil varem kuskil nii palju "fänne" oleks olnud. Aga küll need on õelad! Pinisevad ja purevad.

Merike pakib oma küpsetise lahti. Traditsioonilise hädaldusega: "Eiteakasikkakõlbab..."
"Mis tal siis viga peaks olema?"
"Ma Leo kirjast lugesin, et tuleb raamat, mis Merikese koogiga hästi sobib. Sain vihjest aru. Seekord on soolane. Juustu ja vorstiga."
"Kui juba juust ja vorst sees, küll ta siis kõlbab!" rahustab Tiit.

Erko kiusab redeliga. Käänab ja pöörab seda nagu Rubiku kuubikut. Peaasi, et redelikasutajaid närvi ajada.

"Ma ütlesin, et ei korja mingit träni!" toriseb Tiit. "Aga siis hakkas pihta. Seda on vaja ja seda on vaja..."
"Aga on ju!"
"No mis see roheline seal on? Kes seda kasutab?"
"See on kohvitass!"
"See pole mingi tass!" ei anna Tiit alla.
"Uksematt võiks ka olla," eirab Küllike lavastaja näägutamist.
Enno leiabki sobiliku.

Ühtlasi koristab ära lava taha "ununenud" kohvri. Viime tagasi. :D

"Vaadake, millise voodipesu ma Erkole toon!" eputab Aire ämblikmehe-komplektiga.
"Sa tegid seda meelega?"
"Mhmh!"

Viis minutit etenduseni.
Aire ja Erko hiilivad lavale sirmi taha seisma. Edu! Ootame huviga, millal nad väsimusest tasakaalu kaotavad ja maha prantsatavad. + sääsed.

Rahvas koguneb.
Vähe, aga mitte piinlikult.
Tiit alustab.
"Appi! Midagi ei kuule!" hädaldab Mare, kellele on esimene kord selles etenduses kaasa teha. Ja tormab lava taha. Kuhu nüüd???
"Rääkige kõvasti! Taha mitte midagi ei kuule!" sosistab ta Airele ja Erkole läbi ukseprao.

Algab.

"Mulle meeldib Su mäng. Nii ilmekad näod!" kiidab Küllike Maret.
"Ma tunnen end nagu "Jääaja" Sid," kihistab Mare.

Paaril korral jääb tormakaile tulijaile üks külgsirmidest näppu.
Boonusena esitab Küllike sellega etüüdi "Purjelaudur Aime".

Aplaus. Lilled.

Tore perenaine.
"Minu meelest tuli siin kõige paremini välja. Mulle meeldis!" leiab Merike.
Isegi Tiit tunnistab, et ikka veel kannatab vaadata.

Organisaatoriproua vabandab, et Thea Kristali sünnipäev võttis suure osa publikust ära. Teeme ettepaneku sünnipäevalast õnnitlema minna.
Mare on päri.
Tiit ei võta vedu. "On ta sulle tuttav?"
"Põgusalt."

Ja ei antagi tutvumisvõimalust!

"Üks naine tegi pilte. Leo, mine, loo suhted!"
Leo on uje, aga läheb ja saab sõbrustamisega kenasti hakkama. Näis, kas ka fotodeni jõutakse.

Läheme hoopis Järva-Jaani.
Poodi.
Grossi poodi? Kinni.
A&O? Kinni.
Viimase lahtioleva kaupluse uksest suudab Erko enne sisse libiseda, kui poodnik võtmega lukuauku puutub.

Tiidul on lugusid varuks.
"Räägi Merikesele seda prillide anekdooti!" aasib Aire. "Nüüd ta on seda juba korra kuulnud!"

"Millal me jälle kokku saame?" igatseb Merike. "Küllike, organiseeri midagi!"
"Vabalt! Erko juures on näiteks tore. Mina olen poolt. Öelge kõik Piretile, et mina lubasin," alustab Küllike varmalt organiseerimistööd. Õnneks on ka Erko nõus. ;)

Tegelikult paar esinemisideed on ka. Mõtlen natuke. :D

24 mai 2012

Siseringi muiged

"Ma võin oma pildi kaasa anda, see kindlasti rahustab."
"Vaevalt."

Kust Mare selle nuhkimise kombe külge on saanud?
Maarjalt. :D

Proovi algul käis enamik trupiliikmeist kohaliku kehakulturisti juures vastuvõtul. Keegi läbivaatus-/ vestlustulemusi ei avalikustanud, aga kuna Erko käis kaks korda, siis meie oleme kadedad.

13 mai 2012

Kodupubliku ees

Kus on Aire? Kus on piletid? Kus on potitekkel? Liim? Õiged toolid? Kruus? Pintsel? ...
"Mis mul teises käes on, kui ma tulen?"
"Kelle käes on vahemärkustega tekst?"
"Kas sellise kohvimasina-kannuga käitegi laval???
"Ma kaotasin kodus kõik kartulikoorimisnoad ära, mis ma kaasa tahtsin võtta."
"Mina pärast peole ei jää. Mul on lapse sünnipäev."
"Jälle? Aravetel alles oli! Kuule, mõtle mingi muu vabandus välja."
"Kellel on patsikummi?"
"Teate, mis mina praegu tegin? Toppisin eesriide alt tossud ukse taha."
"Mina ka!"
"Miks ma tulin? Ajalehte otsima!"
"Kas laual lilled ka on?"
"Ükskord nagu olid."
"Maarja võib lõpus kardinaid kerida."
"Mul on niigi alati tegu, et kummardamise ajaks lavale jõuda!"
"Siis Küllike?"
"Minule sellist tööd ei anna! Ma tõmban viimaks veel eesriide meile kaela."

Merike vajab korduvat elustamist.
Vilistlane Kristiina käib näitlejate toas edu soovimas.
Mare saabub tutvuma tekstiga.
Rahvas koguneb.

Tiit seilab samal ajal Soome lahel.

Arlet poeb puldi juurde, aga nähtavus osutub seal suht kesiseks. Olukorra päästab helimehe absoluutne kuulmine.
Häälekad naerupahvakud. Nagu siis, kui Merlekas on saalis. ONGI!!!


***
Tehtud!

Lilleuputus.
Malle ja Eve poevad õnnitluse järel Sääsküla kappi.

Aire: "Erko ütles, et järelikult MINUL pole käru järel olnud!"
Leo: "Uks tuleb lukku keerata. See jäi silma."
Aire: "Mul käib sneprisse."
Merike: "Kust sul mõte tuli ämber lava ääre peale panna???"
Aire: "Ma pritsisin terve sirmi värvi täis."
Arlet: "Kuidas etendus tundus?"
Mare: "Ma lihtsalt ei jõudnud Kadrit ära imestada. Kõik pisimadki liigutused nii täpselt paigas!"
Küllike: "Mina poleks välja öelnud. Oleksin selle kadeduse endasse surunud."

Tiit saabub.
Arlet, Tiit ja Merlekas räägivad oma lugusid. Ükshaaval ja ühekorraga.
Kroonikul on pliiats ja paber käes, kuid sinna ei teki ainsatki rida. Liiga suur infovoog.
"Diktofoni on tarvis!"
Milleks? Sellist vadinat ei suuda transkribeerida võimsaimgi tehnika, inimetsest rääkimata.

Arlet otsib arvutist koduteed ja värskeid spordiuudiseid.
"Kes võitis, Kalev või Rock?"
Tiit: "Mis ajast šokolaad mängib õllega???"

Tants. Jalgpallimatš. Teatrijutud.
00:00
Hea aeg sünnipäevalauluks. "Kes mai-kuus on sündinud, see tõusku üüülesse..."
Ärkaski.




10 mai 2012

Nimepäevalaps Aino ja Mehitamata Maiu

Aino on Merikese jalgratas. Maiu on Merikese alias.
Kuidagi liiga Merikese-keskne.
Aire ja Küllike üritavad ju ka head välja näha.
"Üks on ilusam kui teine," märgib Merike. Täpsustamata, kes on üks ja kes teine. See tekitab varjatud pingeid.

"Ma proovisin oma osa lugeda nagu kasuahne mutt. Igav. Kuidas sa üldse said seda niiviisi mõelda? Nii pole sellel asjal üldse mingit mõtet. Siis jäta parem juba tegemata," targutatakse autori kallal. Kes? No muidugi! Juba jälle Merike.

Tiit on juuksuris käinud.
Erko näitab, kus ta süda asub. Selgub, et Tiidul ka umbes samas kohas.
Leo on ühes teises kohas. Ei jõuagi proovi.
Aire läheb sinna homme.
Maarja võtab käed appi, et end nähtavaks teha.
Erkol keelatakse külgelöömise ajal käsi kasutada.

Et pidu või? Jalgratturite pidu???
Aire lubab teha soolase küpsetise. Merike - magusa. Küllike pakub välja supi.
Tiit arvab, et jõuab ka. Mingiks ajaks. :P

04 mai 2012

Amblas. Arsti juures

Ja siis veel öeldakse, et arstiabi on kallis! Me saime kahe tohtri juures käidud kahe euro eest.
Eve oli muidugi löödud. Tema on harjunud pensionärisoodustusega.

Lembituga kohtusime kultuurimaja ees. "Kas teil on siin mingi kogunemine? Mina ei tea midagi. Mina lähen koju," luiskas ta.
Haa! Valel on lühikesed jalad! Kes pidi pärast pool etendust ratastooliga ringi uhama?

"Ma olen siin saalis ikka kinos käinud!" nostalgitses Eve.

"Kommi tahaks!" virises Aire.
"Teate, mida teeme. Kui on vilets etendus, siis avame enne teise vaatuse lõppu demonstratiivselt kommikarbi ja sööme tühjaks!" õelutses Küllike.
"Etenduse lõppedes on õues pime. Sa ei näe ka, mis su autoga kõik võib juhtuda!" hoiatas Tiit.
Ei olnud vilets. Vahva oli. Arvan, et oleksime ka siis naernud, kui Arlet poleks lubanud. :D
Minu lemmikrepliik: "Kas ma saan ka arstipaberid kätte, kui olen enda ravimise lõpetanud?"

"See läikivas pluusis mängis ikka nii hästi!" jagas Merike vaimustust oma näitleja-lemmikust.

"Binoklit ei võtnudki kaasa?" muigas Piret, kui kojuminekuks autosse pugesime.
"Sa korra jooksid välja. Ma arvasingi, et läksid binokli järele," tögas Külli.

Ahah. See on mul homseks linnuvaatluseks valmis pandud.

01 mai 2012

Maigrill Tanksemäel

Leppisime kokku, et täna on proov. Leppisime kokku, et Tiidu juures. Isegi selles suutsime kokku leppida, mida proovime. Vorste.
Rääkisime. Ilmast. Et näe - tuul rauges. Füüsika eksamist. Seaküpsetusahjust. Kõrvitsast. Mõmsikust. (Küllikese jutt Mõmsikule ei meeldinud. Lahkus seltskonnast.)Loomulikult rääkisime teatrist. Kutselisest. Harrastajatest... Sedagi arutasime, et peaks varsti proovi tegema.
Laulsime. Merikese tütrele sünnipäevalaulu. Kõlas hästi. Kostis Soomegi. Merikese teisele tütrele laulsime ka. Mis sest, et temal sünnipäeva polnud. Talle laulsime kohe 3-4 korda.
Kiitsime. Aili "kõnniümbermajajakorja" salatit. (Naat, kuusekasvud. Midagi oli veel.)
Kas me Aili kooki ka kiitsime? Vaevalt. Lihtsalt sõime laua lagedaks.
Naersime. Mida aeg edasi, seda rohkem. Mida naersime? Ei mäleta. Lõpuks polnud põhjust vajagi.
Aire varjas oma säravad silmad tumedate prilliklaaside taha. Et pilti ei rikuks. Küllap ei jõudnud jälle meiki teha. :P
Kohtume laupäeva hommikul rabas. Head sõbrad pakkusid end giiditööle appi.
:D