05 juuli 2021

Böö! Mõisaöö...

Hästi enam ei mäleta, millest kõik algas, aga ühel hilisel reedeõhtul leidis Leo, et tal nagunii und ei tule, võib vabalt ka mõisas ärkvel olla. 

Garderoobi oli tekkinud väike rõivavalik. Maarja valis sinise, Merike ja Leo mustad ning Küllike triikis valge sirgeks. Triikimisele vaatamata oli valge rõivas liiga lühike. Küllike pani sinna peale pika ja rohelise. 

Kaja hakkas vestibüüli kõrvale klassipõrandale  endale aset tegema. Ta on nähtavasti rahutu unega, sest paigutas kogu põranda matte täis.

Merike tegi keldris hääleharjutusi ning käis aeg-ajalt küsimas: "Kuidas tundus?"

Kui ausalt tunnistada, tundus, nagu oleks Merike keldris huilanud. Kuigi vahepeal oli seda päris jube kuulata.

Küünlad süttisid ja Merike ning Küllike katsetasid kummitusjooksu. Kumbki polnud kummitust näinudki. Küllike käis vahepeal kabelis palumas, et ei näidataks kah.

"Noh, ütle nüüd, mida ma tegema hakkan!" nõudis Maarja, aga Küllike alles otsis ideid. Ühe leidis keldrist ja teise katusekorruselt.

Merike tassis seni loodusainete klassist Roberti tugitooli istuma ja raamatut lugema. Robert oli nõus meiega liituma ainult juhul, kui talle ka riided antakse. Küllikesel polnud isegi oma uhiuutest vilttuhvlitest kahju, oleks ainult rohkem rahvast kambas. 

Robert vajus mugavasti sohvasse, aga kuna raamatukogu oli juba kinni, tuli tal leppida eesti keele klassis leiduva kirjandusega ja miski sealt ei süüdanud sädet Roberti silmades. Säde süttis, ent kippus ikka kurgumandlite kanti jääma ja see ei mõjunud loomulikuna.

Köige pimedamal tunnil peatus maja ees suur buss ning Kaja juhatas saabunud seltskonna Mare klassi magama. Luges neile loitsud peale, nii et ka asja uudistama tulnud  sealt-ilma-rahvas NREM-i vajus. Hea, et Robert teise tiiba jäi, sest bussiga tulnud külalised äratati poole tunni pärast üles, aga vaimurahvas keeras mõnusasti teist külge, nii et me pidime kogu nende töö ka ära tegema.

Nii palju hõbedat pole ammuilma põrandatel ja treppidel veerenud. Leo oli endale tumedad poolde selga juuksed pähe kasvatanud ja uitas ringi omas mullis, küünal mulli valgustamiseks peos.

Enno, kes abivalmilt oma teeneid pakkus, trepibalustrite vahelt käed välja sirutas ja püüdis külalisi jalgadest toetada (pikk päev ju seljataga), jäi teenimatult vähese tähelepanuga, pälvides kõigest paar apaatset kommentaari: "Keegi võttis mul just praegu jalgadest kinni.".

Siis jäid Maarja ja Leo tagumisse keldrisse kinni ja kangestusid hirmust. Eriti hirmus oli see, et koos nendega sattus sinna ka Enno.

Külaliste jaoks oli aga vist kõige heidutavam hetk, kui nad ahvatlevast snäkilauast mööda juhatati ning öeldi, et lauda lubatakse alles pärast teist ringkäiku.



Kui buss minema vuras ja Küllike lahkujatele lehvitamisest väsis ning kaaslaste otsingule  asus, polnud Kajast, Maarjast, Merikesest ega Leost enam jälgegi. Merike ilmus järgmisel päeval mingil hetkel välja, aga teistega on siiamaani lugu kahtlane. 

Mare klassist viidi matid minema ja põrand käidi masinaga üle, aga ikka veel võib tähelepaneliku kuulaja kõrvu kosta vaikset norinat ja esimesi arglikke haigutusi. 

Robert nõuab järgmiseks korraks pidulikumat rüüd ja susse ei ole ta nõus ka pika kauplemise peale tagasi andma.

19 mai 2021

Pidu!

Kes see meil kihutab sinise bussiga,

gaasipedaalile vajutab sussiga,

varajast ärkamist väga ei salli

ja kelle habemest leida võib halli?


Kes mängib polkat meil, kohates klaverit?

Kellest on aeg-ajalt kuuldud mõnd kaverit?

Kellele tänane päev tõotab pidu?

ÕNNE JA RÕÕMU JA KINKE JA EDU!


13 mai 2021

Õnne, Kaja!

Ei soovi me sulle mugavust ja muiduolemist, vaid tegutsemisindu ja seiklusi.

Ei soovi me sulle jõudehetki ja hingetõmbeaega, vaid et  jõuaksid ringi tuisata väsimata.

Ei soovi me sulle ilusaid momente, vaid imelisi ja oivalisi aastakümneid.

Ei soovi me sulle häid sõpru, sest sul juba oleme... meie. 😉

NAERU, NALJA, AINA UUSI JA VINGEMAID VÄLJAKUTSEID, ENESEÜLETAMISI JA ÕNNESTUMISRÕÕMU!

28 aprill 2021

Õnne, Marko!

Palju õnne, kallis Marko!

Tubli, tragi, töökas, tark... Oo,

kõige jaoks ei jätku sõnu.

Tunne sünnipäevast mõnu!


21 aprill 2021

Paki järel ja 2+2 reeglit tutvustamas

 "Kaugemale ei tahtnud pakki tellida?" imestas Maarja, aga sai siis ise ka aru, et mõnikord ongi kaugeim punkt see lähim.

Maarjaga reisides on see häda, et ta ei tea ise ka, mida ta tahab, aga kindel on, et ta tahab olla... suunamudija.


Seekord mudis ta suuna nii ära, et vahepeal polnud autoga liiklemiseks mingeid võimalusi.

Seejärel said igasugused liiklusvahendid otsa. Karmides tingimustes tuli käia jala.
Karm oligi, sest konnad eriti ei lasknud jalutada, pakkusid pidevalt küüti.

Paaris kohas pidasid Merike ja Maarja konnadele turvalise seksuaalkäitumise koolitusi ja nõudsid tungivalt 2x2 reegli järgimist.

Maarja ilma pajakinnasteta edaspidi kodust ei välju.

Metsaalune sinetas pika säärega sinililledest

ja silma jäi ka muud värvilist.
Mingil hetkel, kui tekkis esimesi märke inimasustusest,
laiutas suur järv vahel. Ujusime üle.
Jõudsime otse arheoloogilistele väljakaevamistele.
Retke lõpuosa kulges suuremate pingutusteta. Kui, siis pisut puiselt.

Missuguse paki nimel selliseid ohvreid toodi? Mis peitusid selles salapärases saadetises?

B _ _ _ _ _ D ja P _ _ _ _ _ _ _ _ D.

Siis tuli Mare ja palus täistuled maha võtta. Meil ei olnud võtta. No päriselt!

Teise variandi kohaselt vajutas raske koorem hobusel silmad taeva poole.

 

19 aprill 2021

Kallis Vera!

 Päike säras kuuest juba.

Hõrgult lõhnas kohviuba.

Andres, lipsuga ja põlles,

väledalt kui konnakulles

sättis paika üllatusi,

äratuseks tegi musi.


Ilm täis lehepungas kaski.

Kuldnokk, see ei kanna maski,

tuleb, laulu trillerdab.

Meie kulleriks on ta.

Laulab õue õnne täis,

rinnataskus lilleõis.

MÕNUSAT TOREDAT IMELIST SÜNNIPÄEVA!



01 aprill 2021

Teatrimaraton mõisapargis

Täna kell 12.00 alustab Alburahva Teater uut hooaega suurlavastusega "Kokkumäng".

Esietendus planeeriti teatripäevaks ja oli mõeldud siseruumidesse, aga eriline aasta nõuab kardinaalseid ümberkorraldusi, sellest väike viivitus ja ehk veidi eriskummaline lahendus.

Kodulehe andmetel on teatril liikmeid 21 ja kõik nad on ka lavastusse kaasatud.

Ohutusnõuete järgimiseks pääseb esietendusele sama arv pealtvaatajaid (21). Publik ja näitlejad jagatakse paaridesse ja hajutatakse Albu mõisa ülemisse ja alumisse parki. Iga näitleja esitab pealtvaatajale oma osa (tekst+liikumine), seejärel paarid vahetuvad, kuni publikule on näidatud kogu etendus. 

Kuigi näidend pole pikk (25-30 minutit), palume varuda aega ja kannatust, sest ükshaaval näidatavate tegelastega võib teatrimaraton koos väikeste vaheaegadega kesta südaööni.