Teatrikalli Sulle, Eda!

Nostalgitseme. :)

No ja muidugi kutsume. Ikka tagasi. Teatrisse. :)

Palju palju õnne!

Maastikumängurid Valgehobusemäel

Maarja üritas tegelikult irduda ja oma roosat tiimi kokku panna. Põhimõtteliselt õnnestus.

Meie.

Teatrist, aiandusest, põllumajandustehnikast ja paljust muust

Aiatööde aeg on käes. Mare istutab end kohe kõrgele ja kõvale istmele, et oleks lihtsam tõusta.
Küllikesel, kes otsustas, et teeb kõik selle ühe päevaga ära, mida teised on kuu aega nokitsenud, pole peaaegu ühtki valutut kehapiirkonda. Üks on, aga see ei pea pärastisele rattahoidjal kõõlumisele vastu.

Maiustame Mare sain-jälle-vanaemaks-kommikarbi kallal.

Tiit jutustab töökaaslasest, kes tahtis valget kibuvitsa, aga nüüd hoidvat istikuid garaažis, kuni kuufaas õigeks pöörab.
"Ma räägin talle: "See on umbrohi. Istuta või tagurpidi, ikka läheb kasvama.""
Leo jääb mõttesse. Mine tea... "Äkki mõjub võilillele ka? Kaevan üles, ootan kui tuleb vale faas, siis istutan ümber. Ehk kaovad ära?"

Huumoripäevast.
Küllike õhkab, et eide-taadi lood muudab nauditavaks just esitajate õige vanus. See, kui pead rääkides 3x hambaid suhu tagasi lükkama...
"Eriti hea, kui ükshaaval paneks," tögab Viljar.

"Mina näiteks ei oska nalja teha," ohkab Mare.
"Ma näen," ohkab Tiit.

"Turba "Võõra mehe" ajal hakkasin oma nalja peale naerma," meenutab Küllike.
Merikese istmik jäi mulle tulles just nina ette ja ütlesin, et küll Sirlil on sügav lukuauk. Merike vajus kõhuli maha, ma nägin ta nägu ning lihtsalt ei suutnud naeru tagasi hoida."
"Ma pidin püksi tegema," kihistab Merike.
"Mis sul viga. Sa polnud näoga publikusse!"
"Kui ma püksi oleks teinud..."

Mare ja Tiit kiidavad vastamisi oma ukulelesid.
"Pillimäng pole minu jaoks," norutab Küllike. Kolm duuri jutti meelde jätta käib mul ilmselgelt üle jõu."
"Sul mõte ja käed korraga ei käi?" aasib Tiit.
"Eraldi rihmaga?" imestab Veljo. "Oleks samaga, saaks käima panna nagu kombaini."

Proov.

"Kuidas saab tekst nii meelest ära minna?" imestab Mare.
Aire leiab, et enne Kaalepit peaks "Mutte" harjutama.
Mitte peaks harjutama vaid TULEB HARJUTADA!

Tugitoolisportlased

vaatasid rattureid, lasid endale lehvitada, tegid näo, et ei tundnud kedagi ära.
Sõit oli täiesti ketsivaba.

Siis, kui tuli meile tuli

Oli tore.

 Ants võiks meie laulu lõputult kuulata, aga teistel oli kuhugi kiire.

Ükskord, kui Maarja oleks äärepealt bussist maha jäänud...

Tähtpäevalisele

Õnne! :D :D :D

Mitmel laval korraga ja siis vesi peale

Kummaline lavakogemus.
Rääkida ei tohi.
Üle 10 minuti rambivalgust pole soovitav.
Ilma igasuguse stsenaariumita?!
Rahvusvaheline lavaseltskond.
Järjekindel vee peale tõmbamine.

 Käisime Rakvere veekeskuses vallalt saadud preemiat nautimas.

Mõnus! Ainult natuke liiga avatud.  Paparatsod piirasid.

Pärast vee- ja saunaprotseduure ning parkla parima bussi konkurssi pidas Küllike pika, aga segase kõne, mille käigus õnnitles teatrit Kaja ja Enno poolt jms.

Maarja nõudis linnaekskursiooni (uurisime linna R-ist E-ni läbi)

ja süüa.

Statoilis näitas staažikas trupiliige mustkunstitrikki, kuidas pakkida vedelik ettenähtust poole väiksemasse anumasse.

Edasi-tagasiteel sõbrunesime Kaja sünnipäevaveiniga. Otsisime sildilt päritolumaad. Selgus, et Kaberneeme toode.

Vahvat Sinu päeva, Erko!

Kaja. Teist korda 25

Verine Meeri

Ükskord pealinnas.

Teatris.
Meile jättis sellest õhtust võrratu ja kustumatu elamuse... piletimüüja.

Kohtumised mais

Nädala pärast saab 6 aastat meie esimesest blogipostitusest.
Põgus tagasivaade:
http://albuteater.blogspot.com.ee/2010/05/16-mai-2010.html
5 aastat tagasi olime kuuldel:
http://albuteater.blogspot.com.ee/2011/05/kuuldemangukonkursi-voitjad-selgunud.html
4 aastat tagasi:
http://albuteater.blogspot.com.ee/2012/05
3 aastat tagasi:
http://albuteater.blogspot.com.ee/2013/05/albu-tudrukutel-oma-kalender.html
2 aastat tagasi:
http://albuteater.blogspot.com.ee/2014/05/pink.html
ja mullu:
http://albuteater.blogspot.com.ee/2015/05/albu-aseri-toila-moldova.html

Mutid Aravetel

Kuigi teatripäeva hommikule oli jäänud hunnik ülesandeid (täring, maalid, kavad, kringlid, vihmaussid...) suutsime püsida graafikus.

See, et meil fotoaparaat kaasas on, meenus suhteliselt hilja, aga õnneks polnud põhjust muretsemiseks: algusest peale liikus ringi tellitud pildimees, kes ennustas, et igast etendusest valmib vähemalt 200 kaadrit. :)

Etenduste järjekord erines veidi väljakuulutatust, ent kõik lubatu jõudis päeva kestel vaatajateni: 

Esimene etendus jäi meil tehnilistel põhjustel täies ulatuses nägemata, aga juba kultuurimaja juurde sõites võis aru saada, kui tugeva ja pühendunud trupiga tuleb tegemist.

"Ahvikäpp" on meil Paides nähtud. Vaatasime veel. Lootuses, et ehk seekord jäetakse Janek rongi alla ajamata. 

Paraku.

Vaheaegadel kallistasime Janat ja Heljut ning kuulasime Ambla etenduse sissejuhatuseks kohalikke lõbusaid lugusid (aga edasi ei räägi). Annedega on üldse nii, et mis sa siin kritiseerid (pole nagu põhjust ka) või mida arvustad. Nii toredad üleaedsed ja pealegi on meil Veljo kaudu nagu ühine veregrupp või nii... No et kui Veljo lahkus teatripäevalt parima meesosatäitja tiitliga, siis meid absoluutselt ei kõiguta, millise trupi ridades ta mängima juhtus. Võtame võidu iseenesestmõistetavusega oma teatri kontole. :P

Meie fotograaf elavnes Jalgsema etenduse ajal:

"Mutimurdjad".
Jättes kõrvale selle, et autor tegi etenduse eel meeleheitlikke põgenemiskatseid, Maarja avas tekstiraamatu ja üllatus: "Ahah! Et mina olen Katariina?!" või et helimehe arvates on paras aeg kõlareid testida paar minutit enne etendust, kui mõni meist wc-s istub, läks meil tegelikult hästi, sest hirm tundub olevat parim abimees.

Premeerisime end sel puhul arbuusitünniga.

Avastasime, et oleme suurepärane soojendusbänd Tapa "Karu" jaoks: kaevame Merle mõisaümbruse mutikuhilaid täis, nii et Ivol läheb muld kinga sisse ja etendus tuleb veel käredam ja kirglikum. :D

Jäädvustusime pildile koos krahvinnaga. Komplektist puudub vaid Richard, aga meie meelest oleks ta oma nilbe ujumiskostüümiga pildi väärikust vähendanud.

"Aah! Prillid unustasin!" lidus Küllike tagaruumi. Nagunii käis hoopis salaja söömas.

Parem-hilja-kui-mitte-kunagi sünopsis ehk väike vihje, mida autor pakutuga öelda üritas:

Armastusel ei ole garantiid. Kõige tähtsamat me ei näe, ainult oletame. Isegi enda sisse vaadata on tihtipeale pime. Kogu meie pühendumusega ülesehitatud maailm ripub alati juuspeene niidi küljes. 

Nii lihtne oligi. :D

Tapa trupist pole taas pilte. Häbi, Maarja! Õnneks aitab fotodega Johanna.

 Kultuurimaja programmi lõpetasid Tapa muusikakooli noored.

Siis jagati auhindu.
Me saime ka üht-teist. Veljo tunnistati parimaks meheks, Aire - parimaks naiseks ja Küllike on... ee... Küllike. ;)

Piknik toimus Arleti ja Triinu juures.

Piknik nagu piknik ikka. Tutvumised. Näks. Tants.

Jutustati tõestisündinud ja vähem tõesti sündinud lugusid. Poliitilisi. Jänesest. Kalamehe naisest...

Merike muheles. Homme juba naerab laginal. :P

Meie naistetantsu esipaar ei lasknud end taas meestantsitajate vähesusest segada. Arvatavasti ka muusikast mitte. Valmis isegi paar uut tantsunumbrit. Koreograafia Merikeselt.