27 november 2021

Veneveres. Selles Virumaa omas

 "Johhaidii! Hea, et meil varu-grupipilt on!"


ohkas Maarja, kui Enno tehtud fotosid nägi.
Tegelikult oli paremaid ka. Fotoka omanik jättis need magustoiduks.

Seltsimaja võttis meid südamlikult vastu,
kõikjal valitses hubasus, õdusus ja natuke lõhnas juba jõulude järele.
Maarja ja Enno vajutasid end mugavalt sohvasse ja suurte raamatugurmaanidena heitsid vilunud pilgu siinsele kollektsioonile.
Mõnel teisel kulus selleks märksa rohkem aega.
Maarja avastas näiteks, et temast on raamat kirjutatud.
Leost ja Estrist on ka raamat. Joonistatud. Kiri ei käi nende kohta. See hele seal peas... see on härmatis.
Ja veel leidus raamatuid kellestki, aga me nimesid enam ei mäleta.
Etenduseks olid ideaalsed tingimused ja soosiv publik. Öeldi, et sealkandiski leiduvat üsna samasuguseid kui meil... laval. 
Virtuoosliku helikunstnikuna jäi Maarjal aega ka raamatulugemiseks. 
Nüüd on valmis ülejäänud truppi koolitama, aga me pole suutnud end veel isadeks ja poegadeks sorteerida.
Muidugi oli kahju, et nii vähe näiteka rahvast kaasa sai tulla, aga transport pani paraku piirid ette. Kõigile lihtsalt ei jätkunud kohta.

Seekord siis sellise kambaga. 😊 27.11.21

17 november 2021

Üle pika aja üks kooselu proov

 Jõudsime isegi mitu geniaalset plaani järgmise aasta jaoks välja mõelda. Täna muidugi enam ei mäleta.

Ah ei... Hakkab meenuma. Puhvet...




02 november 2021

Palju õnne, Maarja!

 Soovime sulle kõike seda ja rohkematki!

Kui sa praegusel kellaajal juhtuksid ärkvel olema (kas või hetkeks), imestaksid, kui valged ööd meil siin Eestis ikka on. 🌘

Õnne ja Marianne komme!