31 jaanuar 2017

Vanatüdrukutirts ja muud loomad

"Leo! Huu õuver heed and nekk bisnes gõugõu!" sööstab Küllike Leole vastu.
Neil on äri ajada.

Veljo marsib üsna nohinal uksest sisse ja hakkab kraami lauale laduma. Pähklid. Kommid. Apelsinid...
"Tulid otse peolt või jõudis see juba ära lõppeda?" tögame (amblakate sünnipäeva silmas pidades).
"Otse töölt!" porisetakse vastuseks.
Otse, siis otse. Otse loomulikult paneme kõik toodu nahka. 😁

Merike pisut põeb, et prügikott peolaua alla ununes.
"Leivahallituses pole iseenesest midagi hullu," arvab Tiit.
"Amblakad söövad sinihallitusjuustu, meie sinihallitusleiba," leitakse, et kõik on hästi. Isegi toredasti.

"Küllike, Sul on ju valge pruutkleit alles!" teab Aire, kui proovis selleteemaline mure tekib.
"On. Aga see on niisugune... moest maas. Puhvis varrukatega."
"Ma ei teadnudki, et sa nii ammu abiellusid!? Need olid moes mingi 15. sajandil."
"Oleme ausad. Oled sa Küllikest midagi värskemat kandmas näinud kui 15. sajand?" muigab Tiit. "Küllike! Kuhu sa lähed?"
"Pliiatsit tooma!" (Las kõik loevad, kuidas meil dramaturgi koheldakse!)
"Mul on pliiats!" kerkib mitu kätt kirjutusvahendiga. Saa sa nüüd aru, kas toetavad või kiusavad.
"Kas Aire peab su selga ka panema?" huvitub Marek.
"Vaat kui kirjutan sulle enda kandmise osa. Oiga siis!" trotsib dramaturg.
Marek käib välja mõned jõhkrad ideed.
Erko on hakanud trupist võõrduma.
Hoiab omaette. 😋Marega veel suhtleb, aga täna Mare puudub.
"Ta on samas seisus nagu mina nädal tagasi," teab Leo.

"Nägite, kus rahvatantsijad käisid? UISUTAMAS! Ma olen nii kade!" mossitab Küllike.
"Mis uisud! Ma pole suuskigi alla saanud!" turtsub Maarja.
"Läääähme kaaa uisutama! Lähme või oma matkapundiga!"
"MINA EI TULE TEIEGA KUHUGI JÄÄ PEALE!" teatab Merike kategooriliselt.
Nagu me oleks kunagi midagi ohtlikku või üle jõu käivat korraldanud. 😇
"Ma ei tea, kas enam uiskude peal püsti seisangi," kõheldakse.
"Ma ei seisaks nelja uisu peal ka püsti," kahtlustab Leo.

"Hakkame nüüd koju minema!" ärgitab Maarja. "Teeme võidu! Kes enne jõuab. Soovitan minu peale panustada."
Pakume Leole valikut dopinguaineid, aga ka ilma nendeta tunduvad jõud esimesel kümnel meetril suhteliselt tasavägised.

29 jaanuar 2017

Ambla pubekas ANNE viis sünnipäevalised merele

Ehk oli viga, et mereteemat juba varakult mainiti? Sümptomite põhjal ei saa 100% väita, et Albu näitlejatetuumik gripi küüsi langes. See võis vabalt olla ka merehaigus!

Viimased rivist välja langenud kokku rehkendatud, hakkasime nuputama, mida alles jäänud näpuotsatäie tegelastega pihta hakata.
"Jätame ära," arvas lavastaja.
MISASJA???

No olgu. Lubatud meretootetutvustus jääb olude sunnil ära. Kaks modelli on ka muidugi saavutus, aga lahjaks jääb. Isegi kui kaalumistulemus muud väidaks.

"Teate, miks meremehe särk triibuline on?" eksamineeris Rene. "Kui madrus merre kukub, mõjub see triibuline lainetes virvendades neoonvärvina!"

Vat siis! Küllikesel ja Merikesel ei maksa sel juhul seekord kukkuma hakata.

"Vaatasin ennast, et kuidas minu väljanägemine merega seostub," silmitses Merike näitekaruumis peegelpilti. "Ma olen meremehe lesk."

Küllikesega oli veel lihtsam. Eilne juuksepunutis ei andnudki võimalust kehastada muud kui sulatatud juustu "Merevaik". Kuna säilivusaeg oli ilmselgelt ületatud, tohtis ta rõivastudes südamerahuga oma lemmikvärvi juurde jääda. 😀

Juhtumisi sattus dramaturgile näppu iidne kohapärimus.

"Noo? Ja mis tegevus sinna juurde käib?" oli Merike skeptiline.
"Leppige isekeskis kokku, kumb on kumb," võttis Tiit vedu. "Vastavalt tekstile tegutsete!" Ise lubas jutustaja osa võtta.

"...ihkas naabrilt kogu veeavarust endale," purssis Tiit ja tänitas: "Veeavarust...veevarustust... Jälle need sinu laused!"
"Sa katsu öelda PÄRAST SELLIST STRESSI..." leidus Merikesel õppimisel olevast tekstist palju hullem näide.

Sõitsime poodi. Kinke ostma.

"Te ei osta etteastesse kuke jagamiseks kanakoibi!" ahastas lavastaja. "Ah, tehke, kuidas tahate!"
Läksime kompromissile ja ostsime kukekoivad.

Kingikoti sisu polnud mahti jäädvustada, aga manuaal on mingil kujul olemas:
Laud oli nii rikkalik, et võttis silmade eest virvendama.
Eriti pärast seda, kui lauda istuti. 
Neoontriibuline! 😆
Siis läks lauluks ja tantsuks lahti!
 Ning õnnitlemisteks.
Kahjuks sai film üsna ruttu täis. 😇
Vedas, et enne jõudsime grupipildi ära teha.
Teisest küljest ehk hea ka, et mõni asi pildistamata jäi. Aegviidu omad istuks praegu kõik oma raskete rusikate süül kinnimajas. 

Ja kes nad kaklema õpetas? 
"Pidu sai läbi, aga ringi polegi tõmmatud," ohkas Merike autosse istudes (pidades silmas seda, et näitekaruumi üritustekalendris on tänane päev täitsa märkimata.) 😂

Kuke uus aasta

Et üks Kukk oskab oma sünnipäeva just sellisele kuupäevale ajastada!!! (Kukeaasta algus.)
Palju palju õnne, rõõmu, headust ja uusi põnevaid katuseid! Ainult sõbrad las jääda need samad. Natuke teravate nokkadega, aga südames hoolivad. Tead ju meid küll. 😍
Trupikalli!

28 jaanuar 2017

Kui meie teatri esindus Tammsaaret lugemas käis

Täpsemalt väljendudes: jutustamas.

Ja vaadake, kelle me veel leidsime!
Jee! 
Atsid!
Maarja pärast oli natuke ebamugav. Teksti pähe ei viitsinud õppida, aga silma paista soovis küll!
Auhinna tõime ka ära!
Tänu Kadile. 😊
Ja kõik kohe päevakangelasega pildile!

Vaene pildistaja! Teate küll seda torinat: "Mis pilt see on? Sa liigutasid! Mine kaugemale! Veel kaugemale! Sa ei vajutanud! Amatöör!..."😛

Tervist!

Embame mõttes kõiki meie trupikaid, kes tänased read hõredaks on jätnud, kuna keegi köhib, nuuskab, hõõgub, lõdiseb, valutab, istub potil või kallistab seda...

Jaksu ja viitsimist! 💉💊

Saage ruttu terveks! Igatseme teid! 😌

Pilt

27 jaanuar 2017

Ilusat uut aastat, Veljo!

Värskeimad ja teemakohaseimad lilled Sulle! Otse öisest peenrast.

Kingid ja kallistused laekuvad homme (mis ongi juba sama hästi kui käes). 😊
🐓

25 jaanuar 2017

Palju õnne, Viljar!

Jälle pidutsetakse?
No mis me teha saame, kui sünnipäevi on tihedamalt kui nädalavahetusi. Varsti jälle. 😊

Sa oled lihtsalt NIIIIIIII tore, Viljar! 
Kingime Sulle oma parimad soovid ja avalaimad naeratused!

20 jaanuar 2017

Meie peaaegu saime...

...paljud jäid päris ilma! 😋

ÕNNITLEME, AVAJA!
🍹🎂🍒🍷💐🎶🎉

Kaunist tähtpäeva, meie lahutamatud!

20. jaanuar - kokkusattumusena nii henny- kui ka jetepäev. 👭



19 jaanuar 2017

Palju nimepäeva, meie juhtiv jõud!

"Käi lää-äbi, käi lää-äbi, käi läbi roosipõõsaste..."
😊😊😊😊😊😊😊😊😊😊😊😊😊😊😊😊
Pilt siit

18 jaanuar 2017

Vööri šeljöö, nähtamatu batuut ja muud

"Olete märganud, et batuuti pole?" piilub teatrijuht lavale.
"Maarja hüppas seal tükk aega, ta küll midagi ei öelnud..."
"Mul oli oma batuut kaasas!"

Otsime mõtteid merepeoks.
"Sa...ää... võiks olla näiteks merihobu. Aga et sea-aastal sündinud, siis kärsaga," tuleb pakkumine.
"Miks mitte kohe merisiga?"
"Aa. Selle peale ma ausalt öeldes ei tulnudki."

"Sündisin aastal 1961-197...," aidatakse ühel merehädalisel enesetutvustust kirjutada. Naiste puhul täiesti arusaadav ajavahemik.

"Pane fotokas ära!" sisiseb Maarja.
Puigeldakse. Arvuti valib ikkagi just tema kaanetüdrukuks. Ei taha mõeldagi, mis nüüd juhtuma hakkab.💪
"Kõik olid laiali sõitnud, ta ise kaasa arvatud," esitab lavastaja katke uuest tekstiraamatust.
Autor peaks selgitusi jagama, aga imestab ise ka.

"Ja siis ta nuusutas t-särki... kuni garderoobimutt tuli jutuga: "Malev ammu läbi. Kaua sa seda särki siin nagis hoiad? Hakka aga minema, ma tahaks ka juba koju saada...""

Ukse vahelt pistab pea sisse meie cheerleader. Hetkeline elevus.

Viljarile jäetakse kodune ülesanne vanad perekonnaalbumid läbi sirvida. Ehk on ühe tegelaskujuga ühiseid sugulasi. Kui nimesid ei tea, siis välimus võiks reeta.

Tiit ei tea, mida tähendab sõna "vöörišeljöö". Selgub, et meestest keegi ei tea. Viljar on vargsi autori laia sõnavara imetlenud, teised lihtsalt leppisid (pärast seda, kui teisele liitsõnapoolele "šeljöö" guugeldades tähendust ei leidnud). Proovitagu uuesti sõnaga "rišeljöö"! 😆

15 jaanuar 2017

Viru-Nigula - Toila

Alustasime hommikul varakult, et pardale koguda etenduseks vajalik liikmeskond ja olla Rakveres poodide avamise ajaks või pisut varem.

Maarja, kes eelmisel õhtul valjuhäälselt ärkamise aja kohta arvamust oli avaldanud, rõõmustas kõiki värske ja väljapuhanud olekuga.

Rakveres jõuti
  • poes kohtuda (korduvalt) toredate inimestega (pärast selgus, et nad teevad tuuri kaasa ja on algusest peale olemas olnud),
  • varuda hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks vajalikku toitu ja tagasihoidlikke meeneid võõrustajatele,
  • õnnitleda üks teele jääv ja sünnipäeva tähistav lapsevanem,
  • külastada superodava toidu poodi.
Ervini juurde jõudsime kõigest 10 minutit kokkulepitust hiljem, aga teda oli kohe alguses hoiatatud. 😏 

Mare ei mäletanud maja, aga kohvilaud oli meeles. 😍
Avastasime hulga üllatavaid asju.
Näiteks, et täna on 2 erinevat etendust ja mõlema jaoks on kostüümi vaja. 
Et lava taga on elevant.
Et Merikese salat on maitsestamata...

Aga me oleme loovad.

Kusjuures, maitsestamine poleks meeldegi tulnud, kui Merike ise selle ümber nii palju kära poleks tekitanud. Küllike ja Leo tundsid siirast muret, et diiva karpi on laval halb avada. Sellele järgnenud lärm ja ettevaatusabinõud lihtsalt sundisid tegudele. 

Leidus sobiv sidrun ja 2 kogenud salatisüstijat.

Hiljem selgus paraku, et just see komponent oligi toiduvalmistajatel lisada ununenud ja alles nüüd on roog täiuslik.

Muud nagu ei oskagi etenduse kohta lisada. Absoluutselt tavapärane. Ei midagi iseäralikku. Ok. Makk kukkus kõrgelt.
 🙈🙉🙊
Et kahe etenduse vahele jäi vaba aega, tehti meile ekskursioon "kõige ohtlikumasse kohta peale Ameerika".

Külastasime kohalikku supermarketit, mõni isegi korduvalt.
Delegatsioon külastas Sompa kultuurikoda. Maja oli tegelikult küll kinni, aga suutsime end kuidagi sisse pressida. Isegi ekskursioon tehti.
Maarja nõudmisel tegime hoone ees grupipildi. "Nii, et Lenini märk ka peale jääks!" 😄
Ilus koht see ida.

Maarja oli väga huvitatud ka Kuremäe kloostri külastamiseks, aga see hoog võeti maha teatega, et vastuvõtukatsed algavat alles kevadel.

Kompensatsiooniks tehti väike bussituur Vana-Ahtmesse. Maarja oleks ehk kõigist hoonetest mälestusfotod teinud, õnnetuseks ilmus lähedusse jälle keegi koer.
Bussijuht, kes lihtsalt on palju reisinud ja Veljo, kes on allveelaevastikus töötanud, teadsid kaevurite elust kõike. Suht sarnane nende kogetuga ju.

"Mis auk see jälle oli?" uudistas Mare bussiaknast ümbritsevat maastikku. "Ma ei julgeks vist sellises kohas elada!"
"Kaevurite õhuvõtmise auk," teadis teadja.

Et Maarja tuju veelgi tõsta, peatus buss bensiinijaamas.
"Retroburger," tuli Erko üpris krimpsus näoga tagasi. "Väga vana kapsasalatiga."

Märkamatult olimegi Toilas. Märksa varem, kui meil kombeks on Toilasse jõuda, aga mitte liiga vara.
Maarja tormas merd otsima.
 Põhimõtteliselt leidis.
Peale meie oleks riietusruumi veel hädapärast 1 inimene seisma mahtunud. Ehk isegi 2. 😊

Mänedžer soovitas perenaine Kaisale meie "Ema läheb mehele" lavastust lisaks. Näiteks kohe täna. Tuleb väga hästi välja, värskelt läbi mängitud ja siinsel rahval täitsa nägemata. 

Et etenduse pinget tõsta, lülitasid Aire ja Merike tulesid põlema. Ükshaaval. Vahepeal kustutasid ühe ära ka.

Merike püüdis vahepeal katsetada, kuidas näidend raadiolavastusena kõlaks. 😜 Tähelepanelik Aire meelitas ta akside vahelt tagasi rambivalgusesse. 

Maarja üritas lava saaliga ühendava ukse juures sukki jalga saada. Trupp ootas põnevusega, millal tütarlaps tasakaalu kaotab ja istmik ees publikusse prantsatab. Kahjuks jäid meie õelad soovid täide minemata. 😁

Aire kinkis Viljarile südame. Küllike pidi enda jaoks trepinurgas ja tooli taga ise südame meisterdama. Käepärastest vahenditest. 😏
Avaldus "Iga teine eestlane pole Narvas käinud" meie kohta ei kehti. Veljo on seal isegi elektrijaama korstnaid pühkinud.

Tagasiteel olime nõus Maarjale taskulampidega näitama, kus meri on. Valastel sai kuraas siiski otsa.

Ervini juurde pidusse ei jaksanud ka enam. Koju kiputi.
Aga Rakvere kuuske külastasime küll. Küllikese ema enne kontrollis igaks juhuks köögiaknast. Täitsa olemas veel.
Õnnelikud lapsed lastenurgas.
"Kuused pidi ju kuuendaks õue viima!" ei tahtnud Veljo uskuda.
"See ongi õues," teadis Aire.

Maarja ja Aire sättisid Maret pildistamiseks õigesse poosi. "Mine sinna taha, hammasrataste vahele..."
Kippus eluohtlikuks.
Juht otsis töötavat rahaautomaati.
"Said raha?"
"Annetasin. Nicaragua puudustkannatavatele lastele."
"...ja riigikogu-lastele..." meenus kellelegi kuldsuid meie endisaegsest esindusmeeskonnast. Et riigikogulase palk pole võimaldanud lastele banaani osta jms.

"Kellel on Eestis hea elada? Tõuseb 101 kätt," tuli Veljole keerdmõistatus keelele.

Kroonik jäi Nicaragua kirjutamisega hätta. Paberile ilmus midagi väga veidrat. 😂

Rekvisiidid rahvamajja tassitud, tekkis väike paus. Kõik ootasid bussis kojuviimist, aga keda pole? Bussijuhti.
Selgus, et ta oli kogemata majja lukustatud.

Kõige suuremate ostukottidega väljus Maarja. Tal on ka kõige suurem pere toita. 😋