29 veebruar 2016

Igaliigaastased segadused

Et kui vana on lavastaja? 12?

Dramaturgile ei meeldi need numbrid ammu enam. Sest tema on sündinud paar päeva hiljem ja kuigi kah liigaastal, siis tema vananeb iga-aastaselt. :/
Seda suurem rõõm oli kuulda, et täna Terevisioonis kuulutati ta dramaturgist isegi aasta vanemaks. Väike asi inimkonnale, suur Küllikesele! :D
Teleris loeti nimi küll Tammeleheks, aga me kõik teame, et see on Tiidu lavanimi. ;)
Aga tegelikult oled Sa, Tiit, meie trupi praegustest teatrijuhtidest ning lavastajatest kõige parem!
Sa lausa meeldid meile! :)

PALJU ÕNNE!

28 veebruar 2016

Pilistveres. Vist

Ehkki sõiduvahend sattus seekord ebatraditsiooniline ja juht erines veidi sellest, kellega oleme harjunud, veeresime laupäeva pealelõunal sõbralikult kõik ühes suunas - Pilistvere poole. Väikeste kõrvalpõigetega. Et parkida auto, osta burgerit...
Rahvamaja oli küll korralikult kindlustatud, aga saime selle esimese tormijooksuga vallutatud.
Katre püüdis leivaga teed tõkestada, aga selle me neelasime alla ja okupeerisime
nö hoone südame.
Nüüd olid kõik tähtsamad juhtmeotsad meie käes. Tahtsime, tegime maja valgeks, tahtsime, kustutasime tuled ära!
Staabiks valisime saali. Sealt avanes suurepärane vaade rahvale, pääses hõlpsasti õue, salakorterisse ja potsukambrisse.
Vaatamata lumesajule
ning sellele, et on oodata märksa suurema kaliibriga esinejaid,
kogunes meeldivalt palju vaatajaid. Küllap on kuuldused levinud, et kogu sõjakuse suuname kaasnäitlejate pihta.
Kaltsud ja luuad lendasid, ämbrid kolisesid, lauajupid kolksusid, eided kriiskasid, loomad traavisid, aknad purunesid...
Kirgede torm! Positiivse poole pealt
õpetas Mare Leole selgeks tantsu "Karoobuška",
Küllike jõudis peaaegu valmis õmmelda triibuseeliku,
ainult et Aire istus selle kortsu.
Merike õppis selgeks paar uut koeratrikki.
Küllikese avastus: kui tekst meenub loodetust aeglasemalt, saab pausi sisustada nii, et teed kätega lendamisliigutusi, kiljud ja käitud muidu kummaliselt ning etendusega seondumatult. Kusjuures oluline on mitte end segada lasta lavapartneritest.
Mare võttis ette uue tantsu - "Suboota". Selle ettenäitamiseks viskas ta lava tagant saapaga välja Arvi.
Küllike sekkus otsustavalt, sest oli kaugele näha,
kui väsinud Leo veel eelmisest jalakeerutusest on.
Merike sõi ära Leo võileiva,
aga pulga sai seekord närimiseks enda kätte Maarja.
Küllike suutis paari vabastava hingamise harjutusega Leo jalule saada, ent juba oli platsis
Mare. "Kohaanuška".
Nii see lavaaeg kulus. Või umbes nii. Gripihooaeg on tüsistanud kroonikute mälu sedavõrd, et oleme sunnitud piltide abil toimunut elustama. ;)

27 veebruar 2016

1944 Kupul

30 minutit asjade pakkimist ja omast arust juba kõik vajalik bussi tassitud, kui igale ühele hakkab meenuma, et selles etendus oli kindlasti veel vaja ukselinki, kohvrit, pliiti, pintslit....
Aire ei suuda imestada, kuidas me eelnevad 60 etendust hakkama oleme saanud.

Sõit kulgeb üsna vaikselt, võib-olla isegi murelikult. Esiteks on Erko karantiini pandud ning ligipääs bussile on täiesti välistatud. See omakorda tähendab, et pole kedagi, kes laulaks. Pole kedagi, kes TomTomiga oskaks suhelda. Tagajärgi ei pea üldse kaua ootama...
Mõned hoovid külastatud (iga korralik reis sisaldab vaatamisväärsustega tutvumist!) jõuame õigesse kohta. 3 tarka saadetakse maad uurima ja lava paika sättima, aga nad ei saa sellega päris hästi hakkama. Saabuvad järgmised targad- Küllike ja Maarja, näitavad kiirelt, kuhu lava sättida ja kaovad seinu imetlema.

Kui nurga tagant kostüümiladu avastatakse, on mõni väga õnnelik oma jõusaali külastuste üle. Kui peaks juhtuma, et läheb sunniviisiliseks jagamiseks ja pikkus sätitakse lastevormile sobivaks, saab oma biitsepsi appi võtta.

Erko muutub järjest põduramaks. Pakume, et võime rüü talle tuliseks ajada. Siis ehk annab ka natuke venima.
Mõtlemisainet terveks nädalavahetuseks- kas vana aja lehma ja roti ainuke erinevus oligi see, et üks annab piima, teine mitte?!
 Peremees annab väikese ülevaate majast.
Otsustasime, et kui peaks siit kostüümi valima, võtaks selle. Selgus, et kõige rariteetsem ja naistele sobivaim.
 "Ma tean, ma tean, kuidas seda etenduses rekvisiidina kasutada! Erko võib ju öelda, et ta vannituba remontides leidis selle seinast!"
Ruudumaffia a ka 3 tarka üritavad uhkeldada oma ühtse vormiga ja nõuavad pilti. Maarja pole olukorraga rahul ja keeldub kategooriliselt nende grupipildist kui ka ülejäänud õhtu jäädvustamisest. Erko siiski allub provokatsioonidele. Aga kuna ta on endiselt karantiinis, jääb ülejäänud õhtu ikkagi pildistamata.
Maiu üritab lava taga järjekordselt paanikat tekitada.

Maarja tunnetab 10 meetri kauguselt, et keegi on ruumis keemia õpiku avanud. Oleks kõik õpilased nii usinad, et veedavad oma iga vaba hetke reaktsioonivõrrandeid lahendades.

Viktoriinis oleme pettunud. Kui toa teises otsas hõisatakse järjekindlalt "abordikaabits" seni, kui see tulebki ja saadakse punkt õige vastuse eest, siis meie hüütud "lokitangid" punkti ei too, kuigi ilmselgelt olid vähemalt pooled näidatud esemetest lokitangid.

Õhtu (õigemini juba öö) arenedes tekib trupil kiusatus koju minna. Homme on ka etendus ja Erko pole ainus, kellel käpad valutavad ja saba nagu polekski. Paraku keeldub Leo kategooriliselt igasugusest kojusõidust enne, kui torti pakutakse. Pronokkimise käigus toimub Küllikese ja Aire laupkokkupõrge kahe kannatanuga.

Bussijuht mainib, et etenduses leidus ohtralt seiku, millest tekstiraamat vaikib. Meenutab näiteks vändaga eskalaatorit.

Majaperemees tutvustab asju.
Räägib kuulsatest külalistest. Nt Arlet Palmiste olevat mõned korrad käinud. Kas meie teame, kus see mees töötab? Suht meie kandi mees ju?
Hee. He-he-hee. Kas me tunneme Arletit? Üht-teist äkki mõtleks isegi välja... :D

Bänd satub sümpaatne (nagu paraku enamasti). :) Leo taasavastab sealt kunagise töökaaslase (kah allilmategelane?), Maarja - andunud keemiku...
Uni hakkab peale tulema. Palav ahi selja taga, tugev ületoitumus ja mõnus muusika... Topime viinamarjaraokesi silmalaugude vahele ja vaatame anuvalt Leo otsa. Ei. Tema tordita ei lahku!

Viimaks õnnestub meil ta jõumeetodit kasutades pingi küljest püsti rebida. Kiirematel on juba joped seljas, aga siis... tuuakse tort. :) :) :)

Tagasitee kulgeb vaikuses. Eranditult kõik magavad. Küllap ka juht.

Merike tuiskab rahvamaja uksi avama. Kell on sealmaal, et tränitassijatel suht savi, mis kellelegi majjaviimiseks kaenlasse satub. Aire näiteks arvab, et 5 sirmi kaenlas on täitsa okei.

24 veebruar 2016

24. veebruar

Täna toimus Albu mõisas mitu teatritähtsat toimingut.
Valla aukodaniku tiitel anti Alburahva Teatri asutaja Age-Li Liivakule.
Valla teenetemärgi sai Marika Tamtik, kes on ühe trupiliikme ühe töökoha direktor.

Albu valla aasta teoks kuulutati meie "Trepikoda". Trepikoda ise mõisa ei tulnud (loodetavasti Marek ja Kairit näitavad talle pärast pilte), aga auhinda vastu võtma rivistusid kõik, kes vähegi tulla said.
Ja siis laulis Avaja, keda me juba peaaegu aasta otsa külla oleme igatsenud.
Arvatavasti paistab meie vaimustus natuke isegi blogipostitusest välja. :)
Mingil hetkel hakkas korraks tunduma, et esinejad on moodustanud Atsi vastu ühisrinde ja kipuvad pilkama või midagi... Asusime end juba tagareas püsti ajama, et otsustavalt sekkuda, aga ei... kõik laabus. Käis ainult pisike sõbralik aasimine.
Kõige viimaseks lauluks lauldi... Nooh? Nooooh? Rohkem arvata ei saa!
"Heinamaa peal lendas väike armas mesimumm..."

EI POLE VÕIMALIK!!! :D :D :D

Pärast sai kuulsustega pilti teha.
Ja pealt vaadata, kuidas kuulsusi pildistatakse. :)
Aitäh! Meile väga meeldis! Siiralt. (Näete, isegi Maarjal on rõõmus nägu peas.)
Tiit tormas meelt lahutama (mitte ainult endal!)
Erko oli tööl.
Veljo - teadmata kadunud.
Aire, Viljar ja Enno kuskil ühes teises kohas.

Nendega on kõik selge. Aga miks Mare pildilt puudub?
Sellepärast.
Ja sellepärast ka.

Pidulikku õhtut!

PS Saabus täpsustus. Seda, kus viibisid Aire ja Viljar, olevat näha Aktuaalses kaameras. ;)