28 aprill 2016

Perseveratsioonid e. mõtlemise sihipärasuse häired

Maarja sulgeb kõrvad. Tema roppusi ei talu. Nii jääb tal definitsioon kuulmata.

Perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga).

Tegelikult meil siht on. 7. mai ja Aravete.
"Kuidas me suvel selle pähe saime?"
"Mul on juba nagu "Võõra mehega", ohkab Merike. "Kui lavale lähen, ei mäleta silpigi, aga kui minu koht tuleb, siis ütlen ära."

Viipekeeledirigent Viljar vehib akside vahel usinalt ka keerulisema struktuuriga lauseid. Unustades, et tegelaskujudel on nägemisega kehvasti. Leiame, et ta tuleks nähtavamale kohale paigutada. Vaatajal niigi palju rõõmu.

Esivehkleja rapsimist võib tõlgendada mitmeti.
"Võib-olla peaks tõesti minema ja kuulama, millest krahvinna kuuga kõneleb?"
(Jänes? Lontkõrvaline jänes? Terviserajal? Sööb pannkooki?)

Tekstijärg läheb käest.
"Kuhu sa jäidki?" (küsitakse ... Viljarilt)

Tänane unelaul.

23 aprill 2016

"Trepikojaga" Roosna-Allikul

Taevas on üleslöödud. 
 "Aah!" karjatab Merike Kaalepis. "Ma tean, mis maha jäi! Kohver!"
Ja põrandalauad.

"Sul pole nii uhket põrandat olnudki!" mainib Viljar, kui on kodus ära käinud ja ruutmeetri terrassi maja küljest lahti saaginud.
Omad juba ees. :)
 Esimene, teine ja kolmas kell.
 Leoga peab midagi ette võtma. Nagu korsten. Enam ei saa laval ka suitsu eest.
 Ja Küllike ei lõpeta loomade kaasavedamist.
 Hoiaks siis kuskil kinni, aga need kolavad tal etenduse ajal vabalt mööda lava!
 Ja nõuavad tähelepanu.
 Küll on soe. Suvi tuleb meelde!
 Mis see on? Pult? Ei tea, Maarja pildistas.
 Veljo on taas vabadusse lastud.
 Küllike saadab tulijad katusele.
Mare kurdab lava taga, et tekstile pole võimalik keskenduda. Pead end kokku võtma, et mitte Enno nägude peale naerma pursata. :D
 Enno kurdab, et seisuaeg pole kunagi nii pikk olnud.
Vaheaeg!
Liisi kolis majja. Katus on, aga seinad...
 Sveta viskab Arvi välja.
 Sissekirjutuste arv klappigu!
 Aire käib kalal.
"Teeme grupipildi ka!"
No teadagi. Saab jälle sada korda poseerida.
 Pidulilled ja Poni.

22 aprill 2016

Merikese nimepäev

Tähistame etendusega Roosna-Allikul.
Kalli!

21 aprill 2016

MacQyver

"Leo jääb hiljaks!" helistab lavastaja infojuhile.
Rõõm kuulda, sest viimane matkab alles Jäneda rongijaamast kodu poole. Õnneks üllatab rändurit kohe varsti naabritakso. Täitsa juhuslikult saabunud abi.
Nüüd jõuab reisisell veel toast läbi hüpata, paar ampsu süüa ja tee äärde järgmist taksot ootama minna. Ja puu varjust vaadata, kuidas Leo autoga mööda tuiskab. Ja ärevusest sõrme sukkadest läbi torgata. Õnneks ei jää eriti näha.
"Sul on sukkades auk," teadustab tore pere, kes hädalise sihtkohta sõidutab.
Selge. Ikkagi on näha.
"Sul on auk sukas," märkab vastutulija.
Inimesed! KUHU te vaatate? :D :D :D

"JA TULGU AINULT KEEGI ÜTLEMA, ET MUL AUK SUKAS ON!" tormab infojuht ähvardades staapi ning hakkab haaknõelu otsima. Et sukasäär küljest ei kukuks.
"Lõika välja!" soovitab abivalmis Aire.

Milleks käärid, kui on teip! ;)

19 aprill 2016

Tugev eesti naine ja Nimetopi-Marta

Kuni rahvas majja kogunes, närveeris Marek tagaukse juures. Et kas tekst ikka on peas.

Rahustuseks sõid nad Tiiduga ära muttide vaglakuivised.

Tiit rääkis meeleoluka loo elust enesest. Kuidas keegi naisterahvas (meile täiesti tundmatu ja hoopis ühes teises kohas) tänavavalgustusposti viltu tagurdas, aga selle siis kohe tagasi sirgeks väänas. "Tugev maanaine! Lehm sööb - ei too heina, vaid tõstab lehma teise sõime juurde."
Tiit muretses pisut, et oli nähtavasti ainus tunnistaja ja küllap ta nüüd maha lüüakse.

Helistas Mare. "Ma tulen! Lubage mul hiljaks jääda. Teen pressiteadet."

Alustame proovi.
Küllike otsib Martat.
Jube pikk etendus. Aire teab autorile öelda, et lausa 2 vaatust.
Mare otsib Martat.
Ka Leo otsib. Tema on ainus, kes teeb seda, kuna tekst nii ette näeb.

18 aprill 2016

Veel Roosna-Allikut

Vaateaknal.
Maarjat rünnanud järv.
Vaade mänguväljakule.
Vastuvaade.
Merike ootab meest mammutiga,
aga saabub hoopis kuri, kuid energiline kaashõimlane.
Pilt allikast.
Veel üks pilt allikast.
Puust korsten.
Kiviaja facebook.
"Lähme kõik puu taha ja teeme pilti!"
?????
 Tulge mulle külla!
 Koolikaaslased. Üks oli küll juba lõpetanud, kui teine alles alustas.

550 ja Haldusreform südameasjaks!

Miks 550? Sest see on 550. blogipostitus.

Nüüd pealkirja teise poole juurde.

Seni, kuni kuskil tähtsad komisjonid kaalukaiks otsusteks ettevalmistusi teevad, sõbrunesime meie potentsiaalsete kaasvaldlastega (-valdjatega/-vallalistega?). :P

Kogunesime rahvamaja ees. Allkirjastasime olulisi pabereid ja võtsime sisse stardipositsiooni.

"Näitekas, näitekas kevad-aal! Kes on kauneim kogu maal?"
"Maarja oma retsimütsiga on kaunis küll, aga Küllike oma džunglisoenguga on temast kaunim veel!" :D
Dramaturg lootis südamest, et see on pähe tekkinud inspiratsioon. :P

Viljar lohutas, et Tartu Ülikooli juurde luuakse fotogeenivaramut.
Veel räägib Viljar arsti juures käimisest ja vikatimeeste võistuniitmisest.
 Freddy jättis tee äärde väetisegraanuli. Suured vabandused. :(
"Alburahva Teater, elagu!"
"Hurraaaaaa!"
 Tehika ääres me oleme käinud. Isegi esinenud. :)

Tehikas tegi Maarja tossud märjaks.
"Eriti jultunud tüüp! Ma ütlen talle: "Ära tule!" Tema tuli ikka!"
 Tee äärest leidsime pudelipostkaste. Veekogu lähistel tundub mõistlik ja praktiline.
 Saime näppude vahel jõe otsa hoida.
 Karastasime keha. Vähemalt kiduraimal.
 Tee ületamisel oli meil kohalikega võrreldes tohutu eelis! Meil oli oma SEBRA kaasas.

 "Pildista ruttu, ma jään auto alla!"
"Kas seal aia taga asub surnuaed?" uuris mittekohalik Maarja.
"Jajah," oli Merike mõtetega juba hoopis mujal. Küllap kooliajas.
Nii jäigi Maarjale ekslik mulje.
Kui üle aia tahtis siis ta korraks vaadata... "Laps, oota," ütles ta (Merike), "see aeg on kiir küll tulema." :D
 Järgnes põhjalik ümbermõisatutvustus.
"Vabandust! Vilistlased sattusid hoogu!"

Põhjus, miks Roosna-Allikule sattusime:
Etenduse reklaamimine ei tulnud mõttessegi! :D