28 mai 2018

Igas pulmas pruudiks

"Aegviidus tuleb esmaspäeval Tiidu esikas.
Kes minna tahab?" oli pakkumine välja käidud.
Selgus, et tahtmist jagus kõigil. Saamisega läks keeruliseks. 😊
Aga tugigrupp kogunes ometi oi-kui-suur.

Meie viimase käigu järel on maja muutunud.
Näiteks avastasime akna Euroopasse. Euroopa jääb ju ikka sinnapoole?
Ja see aken pole ometi meie raiutud? Ei mäleta küll, et oleks.

"Vaata, meie pink!" muutus albukate rekvisiitor ärevaks. "Oleks nad jalad sirgeks käänanud, poleks märganudki."

"Teate! Täitsa tore tükk oli! Mulle meeldis!" kilkas Mare pärast etendust õuetrepil. "Alguses, kui tüdrukud tulid, kartsin, et... Aga ei, välja mängisid!"

Rebisime Tiidu lavalt maha grupipildile. Olgu pealegi nende esikas, aga see on MEIE Tiit! 😛

Ega me kadedad pole. Pärast paari kaadrit lubasime tuppa tagasi. Nii kaua, kuni hästi hoitakse, ei määrita ega kriimustata - oldagu lahked. Aga au ja kuulsus läheb jagamisele, arvestatagu. Meil on selleks oma elektrooniline Vaatleja.



26 mai 2018

Järvamaa laulu- ja tantsupidu e. Helerohelised ettepoole

Selleks, et rongkäigule minna, tuli meid igalt poolt kokku koguda. Küllike näiteks metsast,
Maarja bussipeatusest,
Tiit prügikasti kõrvalt...
Ainult Merike valvas autos vist neljapäevast saati.
Kui see oli ikka sama auto.
Leo juhtis, järelikult oli ka tema ühe esimesena salongis.

Mare möödasõitu märkasime juba Madisel, Aire ja Kadiga kohtusime Paides ja Veljoga ka. Korraks.

Loomulikult pidime kohe käima poes. Maarja poleks muidu tulnudki.
Ja kohvikus.
Loomaaia külastus jäi ära loomaaia puudumise tõttu. Lemmikloomapood jäi küll päris lähedale, aga... mõni teine homme.

Tiit näitas laternaga
Kadri foto
ees teed ja teised traavisid järele.

Jõudsime õigesse kohta, aga igaks juhuks külvasime natuke paanikat. Idanes üsna hästi, mis sellest, et kuumal asfaldil.
 Siis leidsime meile määratud sildi ja rahunesime pisut, kuigi paar küsimust jäi endiselt õhku.
Kust me alustama peame?
Kuhu me minema peame?
Kas Tiit ja Leo suudavad teineteisega sammu pidada või hakkab pikemate sammudega Tiit seltsimehe ümber ringe tegema?

Meie õnneks saadeti kõige ette Malle, kes valis meelepärase suuna ja kes otsustas, millal anda start. Väikese spurdi järel jõudsid kohtadele ka omavalitsuste esindajad.

Otsustasime, et teeme endile ka sildi. Suure ja selge. Sest seekord tundusime endile nii kuulsusetud.
"Milleks? Kus me sellega teie meelest käima hakkame?"
"Kuskil ikka. Kas või proovis."
Kadri foto
"10:2 Paide meeskoori kasuks!" pidas lavastaja hõikumiste kohta arvet.
Meie lemmikhõikuja oli Alo, sest ta tegi seda vähemalt 3 x (oot, järelikult oli arvestuses kala sees!)
Iga kord, kui omasid tee ääres märkasime, tekkis lootuskübe, et no nüüd..., aga enamasti pöörati pea ära või lehvitati tagasihoidlikult taskusse.
"Claire! CLAIRE! Sa tead, mida sa pead tegema!" innustas Aire kõnniteel lehvitavat tütarlast.
"Mida?"
"Hüüdma!"
"Elagu, Aire!"
"Aah!"

Võtsime ise juhtimise üle. 
"Elagu, Enno!"
"Elagu, Maiu!"
"Elagu, Kadri!"...

Just hakkas hästi välja tulema, kui olimegi kohal.

Võime ehk pisut eksida, aga Albu "osavallast" oleks nagu kõik elanikud pargialusesse kogunenud. No võib-olla üks puudus. Äärmisel juhul 2. 

Elasime kaasa Maarja tantsukarjääri algusele, no ja loomulikult igale etteastele, sest albukaid jagus kõikjale.

Pidu kuulutati lõpetatuks, aga rahvatantsijad küll ära ei tulnud. Küllap kepsutavad siiamaani, kui koristajad neid koju pole ajanud.

Tänavaääred olid täis igas vanuses nutetud silmadega tüdrukuid ja poisse. Et see kojuminek rahvakultuurlastel nii valus peab olema...

25 mai 2018

Tour of Estonia 2018 Albu lõigul

Me ei jäta seda sündmust kunagi vahele ja seekord oli eriti tähtis minna, sest ühel tegelasel sünnipäev ju. Merike ja Küllike täpselt ei saanud küll aru, kellel, lehvitasid igale ratturile, aga see polegi tähtis.

Meie meelest väga oskuslikult kujundatud plakat ja eriti tuleb kiita reha. Maarjat ka muidugi.
Võistlejad olid tasemel ja nobedad. Kui postitust kiiresti üles-alla rullida, saab päevase tunde täitsa kätte.
 😉
Palju õnne! Järgmisel aastal teame, hakkame varem lehvitama.

24 mai 2018

Hiiepuulased ja tuletoomlased

Kogunesime Vargamäe hiide puud istutama.
Tegelikult tulime pisut varem, sest mõni pidulikum tahtis mitu korda koguneda. Aire käes on rekord (3 x). Ühtlasi oli niiviisi aega rahvaloenduseks ja mahaununenud trupiliikmete (nt Veljo)
kohalekutsumiseks. Saime seni Viljarit põhjalikumalt kallistada. 😊

Esmalt arvasime, et valmiskaevatud istutusaugud on kindluse mõttes betoneeritud,
 aga varsti mõtlesime ümber.
 Meie puu. Suures
 ja üldplaanis. Kõik aitasid istutada. Eriti Riksu.
 Siis süüdati tuli.
 Pühitseti ja anti kirikusse kandmiseks üle.
 Õnneks on meil trupis professionaalne tulehoidja.
Midagi hullu ei saanud juhtuda.
 Laupäeval rändame edasi. 🔥

21 mai 2018

Ahvi trahvimine

"Puu otsas istusid ahvid,
sabad keerdus kui paragrahvid..."
                                (H. Jürisson)

Me puu otsas ei istunud. Kõik polnud ahvid ka. Aga lõbus oli ikka. 😆😂

"Juba selle näoilme pärast tasus siin seista," õhkas Merike, kui Toiduaida eest proovisaali sammusime.
Küll meid oli palju! Tiit, Leo, Mare, Kaja, Merike, Aire, Maarja, Kadi, Veljo, Küllike, Erko, Marek, Andres, Vera, Rihard Martin, Maria, Kristo ja üllatuv külaline... 😋
Ei mäletagi, et nii suure kambaga koos oleks oldud.

Kolm karmoškat, kitarr ja paarkümmend kraaksujat suud... 😊

Kuna meil on staažikas konferansjee käepärast, järgnes kontsert:


Sünnipäevalaul. Esitas teatri segakoor.
Luuletus „Iseäralik isik“. Esitas dramaturg. (Üllatuseks Kajale, kes tuli appi üllatama.)
Klaveripala „Enno süda“ asendati Maarja tõrkumise tõttu Kadi etteastega. Marek Sadama "Magus laul". Klaverisaatjaks Kadi ise.
Etüüd „Tuuril“. Esitasid "majanaabrid".
Järgnes rahvapillimuusika. Esitajaks Alburahva Teatri orkester. 

Meenutasime. Ennustasime. Kuulasime ja rääkisime üksteisest üle. Nagu tavaliselt.

Süüa kogunes liiga palju. Mõni asi kohe lihtsalt ei muutu.
Palju õnne, sünnipäevalapsed!