30 jaanuar 2016

Ambla "Anne" sünnipäevapeol

Meie ridades esines suuri tühikuid, aga toetussalga toel tulime toime.

Teemaks siis seekord filmiklassika. Külakostiks toodud eeskava lõppu mõeldud küsimuse "Mitmest filmist on pärit kuuldud repliigid?" unustasime mõistagi esitamata. Aga sellest pole midagi. Nagunii saime ka ise iga kord uuesti üle lugedes erineva arvu.
Pilte tegime vähe, aga see-eest on need kohutava kvaliteediga. Nii et kõik tasakaalus.
"Tiit, sa pead küll kohutavalt palju vaeva nägema, et pidulisi veenda: "Ma ei ole Raja Teele!"
Ambla trupp oli kostüümide kallal kõvasti vaeva näinud. Üks ilusam kui teine. Ainult Katiga poleks julgenud kahekesi jääda.
Meie kostüümid olid inspireeritud filmidest
"Nukitsamees"
"Vanad ja kobedad"
"Viimne reliikvia"
"Leiutajateküla Lotte"
"Don Juan Tallinnas"
"Noor pensionär"...

Vaid Marek oli esmapilgul justkui filmikostüümita. Samas, lähemal silmitsemisel leidus tema soengus ja naeratuses mitmeid sarnasusi nt armastatud filminäitleja Laine Mägiga.
 Peo arenedes polnud filmikangelased enam nagunii väga hästi eristuvad. Näiteks ilmusid meie lauda "Vanade ja kobedate" don Väino ja "Don Juan Tallinnas" peategelane Juaints.
Kaugemalt rahvas asutas end enne hommikut koduteele, aga Ambla näitlejad pidutsevad kindlasti hommegi. ;)

Au, kuulsust ja pikka iga!

27 jaanuar 2016

Kukeonu pidu e. Jäneda saunaõhtu eriti väiksel laval

Üleeile pidas sünnipäeva Viljar, täna - Veljo. Näitlejatele oli seekord  kaetud laud mõisa teisele korrusele,
mitmesuguste eksootiliste loomade naabrusse.

Väga toredad ruumid sattusid: andsid hea ülevaate teatrissetulijaist.

Tegeleti peamiselt Milli taljega.
Ükskõik, kuidas Merike oma figuuri täiustas, Maarja polnud ikka rahul.
"Kolmesajakilone käibki just nii!" jonnis Merike ja tegi põrandaidlammutavat catwalki.
"Kolmesajakilone ei käi. Kolmesajakilone lamab!"

Trupiliikmed, kes kunagi Jänedaga lähikontaktis olnud, lugesid ja imestasid, kelle nimed kõik õpetajate loetelus seisid. Ja tuletati meelde lugusid. Kohati päris lõbusaid.
Maalitoas sai lemmikuks teos, mille õiget nime me ei mäleta, kui seda oligi. Meile jäi ta meelde kui "Rändav rind". Taas kord torises Maarja, et selline asi on VÕI-MA-TU.

10 minutit enne etenduse algust märkas Leo, et laval pole mingit valgust. Kihutati lampi muretsema.
Eks see esinemine parajat nõidade sabatit meenutanud: trobikond tegelasi laval, tuli ninasõõrmeid valgustamas. Publik siiski rõõmustas häälekalt (võimalik, et kahjurõõmust). :D

Merike tunnistas, et Amblas küll sellist närvi sees ei olnud.

26 jaanuar 2016

Ööpäevane Seib

Pidulik osa oli põgus, kuigi tähtpäevaline tõi kaasa piraka "Aleksandrikoogi". Tooraine ise oli poes pakendiga näkku karanud. Ei. Selga. 

"Olin küll juures, aga eriti ei mäleta," vabandas ristküsitletu (et kuidas kulges, kas oli valus jne). Ainult kiilaspea meenus, aga see oli tänaseks sügaval juuste all peidus.
 Et eelkõige sai teatri pärast kogunetud, polemiseerisime pikalt lavakunsti teemadel. Tsiteeriti Stanislavskit.
Kiideti Viljarit. See on mees, kes hoiab Alburahva Teatri lippu kõrgel! Mees, kes patseeris riigifestivalil ringi meie teatri reklaamkuues, sokutas end võimaluse korral grupipiltidele ja (ehkki me justnagu festivalil ei osalenud) tõstis Alburahva Teatri varjatud kujul teiste austatavate ja kiidetavate ritta EHL-i pealehel.
(Vt uudiste rubriigist "Parimad harrastusteatrid selgusid 24. jaanuaril 2016 Paides" alt üles lugedes 27. nimi!)

Tänuks teenete eest ja osaliselt ka sünnipäevakingiks tohib kodanik Saarsalu luua kahe järgmise etteaste muusikalise kujunduse.

Lahkusime sõbralike ja monoliitsetena. Märkimata ei saa jätta ka ukse kõrvale kerkinud massiivset segatehnikas taiest "2016", mille silmatorkavamaks detailiks oli makrameetehnikas riputusaas. Autor: Merike.

25 jaanuar 2016

Kevadise teatripäeva agitbrigaad

Protokollis dramaturg.

22 jaanuar 2016

Reedene kuulsuste jaht

Meie infojuht andis karmi käsu: kui kohal on vähemalt kolm meie trupi liiget, tuleb blogida. Käsk on vanem kui meie.
Olemas.
Käisid jutud, et Paides, ühes suuremas majas, olla nähtud palju toredaid ja armsaks saanud näitetruppe. Ei olnud parata, tuli minna kallistama ja nende etteasteid vaatama.
Põltsamaa "Kuukatsujad" olid mures ühe maaslamaja pärast. Merike ei suutnud oma vaimustust varjata: "Ma tahan teada, millega see lõpeb!"
Saime teada, et tuleb moodustada komisjon. Et rahvas on valitsus ja et ka mässajad soovivad ainult võimule tõusta.
Keset põnevat etendust helistati. Õnneks olime peitunud väga eraldatud paika ja kotist kostuv urin vaatajaid ja näitlejaid ei seganud. Helistajaks oli Maarja, kes ei suutnud oma kurbust varjata, et ta meiega ei saanud olla. Otsustasime õli tulle valada. Algas jaht. Ütleks lausa, et operatsioon koodnimega "Selfi kuulsustega."
Esimesena langes meie ohvriks Ane. Teadsime, et ta varjab end näitlejate garderoobis. Kuna ei tahtnud ennast reeta, saatsime luurele Haldi. Esimene kurbus (ta lootis, et meie asemel on noored autogrammikütid) asendus ruttu rõõmuga.
Kuna läheduses oli  Odysseusena tuntud Ivo, haarasime ka tema pildile.
Järgnes  Jõelähtme etendus.
See oli nii haarav, et üks tore pere pidi  seda vaatama lausa eraldi boksidest.
Nad rääkisid pärast küll midagi oma ego mahutamisest, kuid millegipärast me ei usu seda.
Etenduse lõppedes algas jällegi  jaht. Järgmine ohver ei lasknud kaua oodata.

Pildile mahtus ka üks žürii liige. Tuntud ka kui Kõrboja Villu. Läksime alla fuajeesse, kuna tundus, et meie tegevus on avalikustatud ja järgmised ohvrid üritavad end peita. Haa! Nad ei teadnud, et meiega on Tupsu, kellel on suurepärased luurajaoskused.
Muide, meid tunti ka ära: "Me tundsime Teid kohe ära! Teie olete ju koer ja kass." "Me tundsime Teid ka ära. Te olite ju publik." "Just. Me olemegi tuntud kui publik."
Tupsu tundlikud meeled olid ärevil.
Ja leidsimegi Kaido.
Antsu.
Janeku.
"Mul on kolmas öö magamata."
"On näha. Pildilt." (Aire peab õppima, kuidas komplimente mitte teha.)
"Janek on ka kuulus. Ta on jõuluvana vend," tutvustas Viljar oma kolleegi.

Aeg viimaseks etenduseks: Seaasaare "Lakalaulik Artur Rinne."
Etendus täis laulu, tantsu, armastust, ajalugu ja kauneid kostüüme.

Algas kodutee. Väga külmas Paides väga külma autosse istudes otsustasime, et olime päevaga väga rahul. Kui Merike ütles, et peab nüüd ruttu kodu kütma minema, siis Aire hakkas oma selfitamisest kolm numbrit pikemaks veninud käsi kokku suruma.

19 jaanuar 2016

Peaaegu oleks ära jäänud e. Vaene Leo!

19. jaanuar külvas proovipäevale tõkkeid. Kellel oli peres mure-, kellel rõõmupäev. Kes lihtsalt otsustas, et jaanuari keskpaik on igati õige aeg akende pesemiseks (no kui nad suitsu väljaajamiseks nagunii pärani seisavad) ja ei tahtnud tööd pooleli jätta.

Viimase tõuke andis otsuse langetamisel Leo, kes uuris, kas teda on täna ikka ilmtingimata tarvis ja kes teadis, et lavastajast pole seekord tulijat.
Infojuht, kes bussipeatusesse minekuks ettevalmistused oli lõpetanud, tõi lumehange kustuma viidud poolpõlenud halud ahjudesse tagasi ja lubas trupil koju jääda.

Leol tegelikult ikkagi paluti minna. Et tema elab kõige lähemal. Et mingu näidaku ennast. Et inimesed ei arvaks: proov jäi ära.

"Kuidas ma sisse saan? Mul pole ju võtit!" puikles Leo, aga soovitasime niisama välisukse ette jälgi teha ja teateid jätta.

20.07 tekkis sõnumitesse kohutav pilt. Selline:
Mis võis tähendada ainult üht: keegi on tunginud meie valdustesse ja hävitab näiteka magusavarusid.
"Saatuse vastu ei saa!" "Traditsioone ei tohi murda!" kõlasid nende loosungid.

"Tutvume kommide kirju siseeluga!" narritati. "Otsas!"
Vaene Leo! Ta poleks pidanud minekusoovitust naljana võtma!
Ärme talle seda postitust näitame, eks! Ta nii väga armastab magusat. :)

Meeste kodus

Sügisel oli tungivalt soovitatud "Meeste kodu" vaatama minna. Pidada palju naerda saama. No sai. Peamiselt näitlejate ülemeelikust. Aga las arvustajad arvustavad. Ütleme nii, et seekord sattus ka erakordselt tore publik (meie, noh.) :D

Tee Viljandisse oli huvitav ja mitmekesine. 
Albus jooksid elevil hääletajad peaaegu ukse hingedelt.
Seib sattus libedale teele.
Imaveres toimus aastaaegade vahetus ning peatselt ka meeleolukas möödasõit.
"Küllike, ära vaata!" kiljus abivalmis Aire, aga hüütu oli juba targu silmad sulgenud, seljaga sõidusuunas, kallistas tooliseljatuge ja unistas oksekotist ning lennukommist. 
Mõned unistused ei täitu. :)

Keegi arvas mäletavat teed, keegi uskus nägevat viitasid, keegi usaldas pimesi... Igatahes jõudsime kohale.

"Kus kandis me umbes oleme?" uuris Mare. Ta vist ei käinud meiega eelmisel korral kaasas.
"Kusagil Viljandi kandis," pakkus dramaturg. Vist palju ei eksinud.

"Palun, ära tee rohkem!" hädaldas Maarja, kui sõiduriist edasi-tagasi liikudes parkimiskohta silus. "Mul on häbi maha minna!" 

Hiljem selgus, et taoline liikumine oli igati sihipärane ja mõtestatud: naabersõiduk vajas stardiks meie spetsialisti oskuslikku sekkumist.

Pileteid ei tahetud hästi tunnistada. Küllap oli Maarja kogemata triipkoodiga pääsmelehtede asemel Poni küünejälgedega füüsikakontrolltööd kaasa haaranud. Aga õnneks tundus seltskond kontrollijatele aus ja usaldusväärne. :P

Näitust seekord ei paistnud olema. Uurisime niisama seinu ja arutlesime, kas lipid on löödud suvaliselt või millimeetri täpsusega projektist/joonistest kinni pidades.
POOD. Selleta pole ükski sõit täiuslik. Seekord vallutasime ühe Maxima 10 minutit enne sulgemist.
Marel oli vaja juua.
Küllikesel oli vaja lille ja midagi, mis poes kindlasti meelde tuleb.
Maarjal oli vaja poodi.

"Vaadake, nüüd saab tanklast ka pelmeene!" rõõmustas Merike.
"Ja friikartuleid!"
"TASUTA!"
"Palun paagitäis..." fantaseeriti salongis.
Aga rõõmu ei jätkunud kauaks.  Portsjon, mis äsja oli olnud 00.00, tõusis kiiresti 50 euroni.
"Talunikud rõõmustavad," noogutas Aire rahulolevalt. "Kartuli hind kerkib."
Püüdsime oma lemmikstseeni kaverdada. Tahab harjutamist.
"Küllike, lase pea allapoole!" nõudis Maarja.
"Ma näen niimoodi muidugi väga hea välja: veri pähe valgunud," torises kamandatu.
"Merikese ja Mare pead oleks ette jäänud."
"Vaevalt ma neid taha jäädes oluliselt rikkunud oleks."
Kaasas olnud lasteaednikud on kaadrist põgeneda suutnud. :D Peaaegu.

Järgmine teatri ühiskülastus toimub 27. jaanuaril. Sinna on rohkem sõitjaid oodata. Juhtumisi esineme ise. ;)