29 september 2020

1111 ehk Veel üht-teist tänastest üleelamistest

 Et mis arv see on? 

Postituste hulk siin blogis.

Aga nüüd Anija juurde.

Küllikesel ja Merikesel tekkis suur hirm Veljo pärast. 

Esiteks sellepärast, et ta pidavat ohjeldamatult tappa saama ja ei tohi enda kaitseks isegi sõna poetada!

Teiseks: kas meesterahvas märkab end muude varitsevate ohtude vastu piisavalt kaitsta!

Andsime parima. 

Isegi lavalemineku ajaks ei lubanud eest ära võtta, tal teksti nagunii polnud ja ise kogu aeg kõhuli maas.

Hea käitumise eest oli preemia ka ette nähtud:

Anijal oli kõik nii ilus ja peen.
Merike andis selleks ka oma panuse: kontrollis prügikastid üle ja pani sisu korralikult lappesse ning tähestikulisse järjekorda.
Küllike oli jätnud end etenduspaigaga kurssi viimata. Eeldas mingit ajahambast puretud hõredat sara ja toppis endale kodus kogu riidekapi sisu selga. Piibe teatri fliisi haaras kah igaks juhuks näppu. Nii see kubujuss siis uksel imestas, kuidas daamid õhtutualettides saali hõljusid.

Triinu juhatas albukad esiritta. 

"Oh, ma peaks oma juustega ikka midagi ette võtma," ägas Küllike, kaamerasilm kuklas.

"Ma olen sama asja mõelnud," nõustus Merike. "Et sa peaks..."

Rohkem nad mõtteid ei vahetanud. Vähemalt vaheajani oldi toimuvast sõnatud. Siis, seni kui Merike puhvetijärjekorras seisis, toksis Küllike kolleegidele teadet, et seda lavastust LIHTSALT PEAB vaatama tulema ja ainult kaks etendust on veel jäänud. Unustades, et üks neist on see, mille teine vaatus kohe algab ja sellele kallid töökaaslased tõenäoliselt ei jõua.

Teise vaatuse järel tuli maskid ära visata, sest need olid nutust libedad. 

Hah! Nalja teeme! Ega me ei hakanud nutma! Või vähemalt suunasime pisarad oskuslikult sallipidi dekolteesse. 

Mis seal salata, võimas elamus oli.

Meile väga meeldis.

Aitäh!

Kuni Anija mehed Tallinnas käisid...

 ...oli meie esindus Anijal. 

See ehk ei ole kõige õigem strateegia oma blogis teisi kiita, aga, Arlet, sa oled ikka pagana võimas tegelane. Ja mitte ainult sina. Te kõik!

Meie imetlus ja lugupidamine!

Pildil valmistume sügavaks kummarduseks. Tähistame selleks kuluva põrandapinna jakiga, et keegi kogemata meile seni juuste peale ei astuks.

PS Kui etendus on nii täiuslik, võiks vähemalt koleda piletikontrolli valida. Mingi austus võiks naispubliku vastu olla! 😌

28 september 2020

Ohhoo!

 Näe, Leonhardil on täna nimepäev!

Kas seda nime Leogagi ei seota?

Leo, leia klaasi miski meeldejääv,

ka sisimas päev pidulikuks leota!


Näe, värvilisi lehti langeb puudelt

küll jalge ette, õlule ja pähe.

Need on kui soovid sõbralikelt suudelt,

neis tervist, edu, õnne pole vähe.

😍😘😍😘😍😘😍


27 september 2020

Viimase "Vaikuse saare" vallatused

Lavastajale on turvalisem, kui trupp ei tea, millal viimane etendus tuleb. Muidu nad lihtsalt lähevad ülekäte ja sa ei saa sinna midagi parata. 😇

Vahetavad su viisakad viigipüksid nahkliibukate ja kärtspunaste stringide vastu. 

Mõtlevad teksti juurde.

Foto: T. Kaljumäe

Joovad laval kahtlase kuulsusega piima.

Sokutavad mängukaartideks turaka tagumiseks kõige ebasobivamad kaardid.

Kannavad kummalisi maske.

Jne, jne, jne.

Foto: T. Kaljumäe

Tegelikult on optimismiharjutustele vaatamata natuke kurb ja tühi tunne

ning võib vabalt juhtuda, et koguneme harjumusest homme õhtul poole seitsmeks. 😌
Foto: T. Kaljumäe

Öö enne viimast

etendust.

Foto: T. Kaljumäe, tsenseeris K. Veede.
Juhtivtöötajail on põhjust kergemalt hingata.

Näitlejad on selleks õhtuks oma töö teinud

Foto: A. Pitk
Foto: T. Kaljumäe
Foto: T. Kaljumäe

ja lasevad end ümmardada, kummardada ning kingitustega üle valada.

Ainult Muusik musitseerib


ning Heli&Valgus helib ja valgustab. Neile armu ei anta. Ka kaunid kohvikudaamid lippavad kandikutega ringi ja ahvatlevad hõrgutisi maitsma.

Foto: T. Kaljumäe

Arlet kiidab truppi koos ja igaüht ükshaaval. Vastu saab näpuotsatäie. Peab Messingerist lisa otsima.

Üks pealtvaataja saab tagasihoidlikkusest võitu ja kirjutab koha peal Piibe teatri liikmeks astumise avalduse ära. Ükskõik, mis aastaks, ükskõik, mis ossa. Soovitavalt jõulisse ja juhtivasse.

Kui pillimees lõpuks lauda lubatakse, otsivad tantsupoisid  üldise melu sees kohta, kus makimuusikat kuulda oleks. Aga seinad kostavad läbi.

Lembit võtab naistel põlved nõrgaks teavitusega, kui palju tema tehtud lõõtspillid maksavad.

Ingrid leidis kunagi põõsast pilli ja usub, et ka tema muusiku-tähetund pole mägede taga.

Ja nii see läheb. Lõõgastutakse, heietatakse mälestusi, unistatakse paremast tulevikust ja õpitakse üksteist paremini tundma. Kuni buss neid lahutab.

25 september 2020

Kojusõit kopika kõlinal

Vaikuse saare õhtus polnud vaikust ollagi. Mis täpselt toimus, sellest kirjutavad profid.

Meie kinnitame ainult, et toimus. 😊

Kui esietendus sai läbi, otsustasid Küllike ja Veljo sündmuskohalt põgeneda, enne kui "saar" ühte nurka kogunevate külaliste all külili vajub. Võtsid Eriku ka kaasa.

Kuni üks oma sõiduoskusi demonstreeris, imestas teine viiest käigukasti ja et ka näidatud moel võib autoga edukalt edasi liikuda.

"Kui sa enne poodi läksid, tulid inimesed ja küsisid luba, et autost pilti teha. Mis mul selle vastu sai olla? Pole minu masin."

Andres kihutas signaalitades mööda.

"Nüüd on sinu kord! Mine, tee kah TUUT!"

"Ma ei tea, kas see auto oskabki."

"Pista siis ise pea aknast välja ja hüüa "Uu!""

V kehastus Martin Järveojaks.

---

"Kas juba on ristmik?"

"Vara veel, oota, kui esimestel pidurituled põlema lähevad."

"Ma pole kindel, et nii kaugele näen."

"Tähti näed? Need on valgusaastate taga. Kui kaugele sa veel näha tahad?"

24 september 2020

Vaikuse saar

Etendusest pole pilte jagada, seda peate ise vaatama minema.
Hooneid ei pruugi enam kauaks olla, sellepärast huvitasid need meid natuke rohkem, aga ka etendust ei pruugi kauaks olla, pühapäeval sünnib viimane. Välja müüdud. 

Teistmoodi lugu igatahes.

22 september 2020

Juhuslik sportlaste kokkutulek


Küllike mõtles salaja Kadilaki sõitma viia,
Merike tahtis Ainoga kiirendama minna,
Maarja käib niisama ketse kulutamas.
Kogemata juhtuti lihtsalt samasse kohta.
Me oleks võidusõidust ka pilti teinud, kui ainult amatöörid poleks kokku sattunud.




20 september 2020

Kulla Kaupo!

 Sügis algab ülehomme, 

täna on veel suvi suur.

Kaupo, kooki söö ja komme,

pidulikuks sea frisuur.

Keset tarkusekuu rikkust

päevas soojust, kirkust, pikkust

piisavalt on igal juhul.

Selle varal, selle väega

kümnekonna sõbrakäega

õnnitleme nimepäeva puhul! 

18 september 2020

Kallis Tiit!

 Tervitame Sind nimepäeval ja meenutame sel puhul põgusalt Sinu lapsepõlve (Uno Leiese sõnadega).



14 september 2020

Teater hoovis

Kuigi Maarjal oli raske uskuda, et suudab end sellisel kellaajal ärkama meelitada, seisis ta laupäeva hommikul juba pool üheksa kenasti tee ääres ja isegi naeratas möödujatele. Kõik nii hästi graafikus püsida ei suutnud, mistõttu oli kohtumise hetkeks väike osa trupist suure osa tööst juba ära teinud.

Leidsime hoovi hõlpsasti üles. Mõned meist on muusikakooliga kuidagipidi otseselt või kaudselt seotud või vähemalt autopoes käies siinkandis parkinud.

Korraldajad ilmselgelt ei oodanud, et tuleme bussiga ja siis on meil veel igaühel oma sõiduauto ka ühes. See, mida meil kaasas EI OLNUD, selgus jooksvalt ja seda oli palju. Õnneks midagi hullu ka polnud. Peamiselt oli puudu kostüüme, kott ja arvuti, aga kuna esinesime linnas, siis mõni rõivastatud inimene sülearvuti ja seljakotiga ikka mööda minema juhtus. Kuidas see täpselt oli, kes seda enam mäletab, igatahes etenduse alguseks olid kõik näitlejad riides ja "akside" tagune nii ohtrat asju täis topitud, et võttis sirmidel korduvalt põlved nõrgeks.

Tegelikult me arvasime, et keegi nii vara vaatama tulla ei viitsi, aga kõik kokkutulnud vaatajad olid kohal! Isegi žürii! Meile väga meeldis see muusikakooli aken, kust sai kogu etenduse aja segamatult publikut vaadelda. Ja kuigi vähemalt mõned meist ei osanud loota, et see ägeda kaabuga mees taga paremal meile pärast tagasisidet tuleb andma, andis ta meile etenduse vältel tohutult energiat ja mängulusti. Sest ta oli niiiii lahe! 

Tegelikult olid kõik vaatajad ülitoredad. Näiteks need esimese rea prouad, kes olid kogu hingest Küllikese poolt ja elasid hüüatustega kaasa, kui Merike tema kallal näägutama tuli asjade eest, mida Küllike ise kunagi teinud pole või ei teeks, kui autor ja lavastaja teha ei käsiks.

Erkol oli uhke T-särk seljas. Väidetavalt Peedu küla uue detailplaneeringuga.

Kuna Leol oli puudumistõend kodustel põhjustel, kutsusime appi asendaja sõprustrupist. See tekitas lõppu natuke elevust, sest me ei arvestanud asjaoluga, et teistel võib lõpp veidi teistsugune olla. Noh, nüüd oli meie tüki lõpp veel kolmatsugune. Saigi huvitav.




                                                            Kaabuga mehe pildid

Kui netiavarustes kolada, võib leida sellest ülesastumisest täispikkuses video, aga ise me ei jaga.


Meil on plaan 17 x veel võõra mehega avalikkuse ette astuda. Seda enam, et kavatseme kõiki kasulikke näpunäiteid järgida ja siis sünnib ju hoopis hoopis teistsugune lugu. 😉


09 september 2020

Kohtumised puuvõõriku all

 Tundub, et Merikesel oli olnud palju vaba aega. Dekoreeris. Küpsetas. Ja erandkorras kasutas küpsetuspannigi. Merike käskis kõik asjad üles pildistada.

Järgmine pilt ei ole teist korda. Eelmisel sarnasel olid oliivid.
Vot selline Merikese austamisõhtu oli. Tahvel jäi uksele paigaldamata tahvli puudusel ja jalajälg plaadi sisse astumata, sest plaat oli liiga kõva.