Töised jõulud

Meie mehed jõuluvanade väärikas reas! 

Päris kõik pole "kataloogi" mahtunud. Algajad alles. ;)

Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Anorektiline ruun ja kõrvad pea alla pannud karu

"Kuidas me laulame? KUIDAS me laulame?"

"Prooviks suuga?"

"Etenduseni on KAKS MINUTIT ja tema teeb NALJA!!!"

Kõige toredamad olid muidugi lapsed. Salmi küll kõigil ei olnud, aga mõnel oli näiteks ...lips. Või vend. :D

Kaks püssi - Maarja ja Erko

Homseks pole näitlejat? Pole näitlejat - pole probleemi! :P
Meil on varjamata reserve.

"Ja HOMME on etendus???" ei jõua Mare ära imestada.

Kus on probleem?
Siin ei ole.

Siin ka pole.

Ega siin.

 Miks te minu otsa vaatate???

Viiking kutsus jõulupeole

Muidugi läksime!
Oma viikingilaevaga.

Peokoht (PÜG) oli ägedalt ehitud ja üldse hakkas seal igal pool väga põnevaid asju silma!
Loomulikult tuli teha grupipilt ja loomulikult kuuse juures. (Et see siis üheskoos ära varjata.)

Et Tiidu parmupill hääles püsiks, seoti see lühema nööri otsa.

Enno takseeris näitlejannade kostüüme ja leidis, et täiusest on puudu lüpsikud.

Aitasime laiali jagada kastitäite viisi kingitusi ning ei jäänud ka ise ilma.
Seejärel nõudsime kui ühest suust: POODI!
Merike tahtis Selverisse või Säästu.
Küllike pakkus Maximat.
Bussijuht valis kuldse kesktee ja viis rahva Maksimarketisse.
Muidu tore pood, aga keegi kurilane askeldas lettide vahel ja sokutas inimestele kummalisi asju ostukorvi. :P

Kohtume... varsti! :) :) :)

Jönkadi, jönkadi jöuluks Jörva-Jööni!

Neidude rühm kogunes staapi. Otsustasime, et oleme originaalsed, täit kostüümi selga ei pane. Ei pannudki. Seelikuid.

Teel vaidlesime Airega tema laste vanuse üle. Erinevalt temast on meil dokumente, millele toetuda. 

Nii et lepime kokku: Rasmus sai neljaseks. Või esineb mingi varjatud reserv? :P

Näitlejanna mäletab selgesti, kuidas ta APRILLIS oma suure kõhu tagant meie etendust jälgis. Arvestades poja sünnikuupäeva, tundub usutav. :P

See selleks.

Jõuame kultuurimajja ja hiilime keldrisse. 

Meid leitakse sealt üles.

Isegi Tiit leiab.

Meie leiame Arleti. Etenduse ajaks tõmbub ta tagumisse ritta ja on hästi tasa. Kuidagi on ta osanud nii kavalalt lavastada, et autorit ei anna välja kupatada. Väljume ise.

Pärast Arlet tunnustab, et... kostüümid olnud päris kenad. Kaugelt vaadates.

Meile on laud kaetud. Järva-Jaanis on see alati nii.

Merike märgistab ära need kringlitükid, mida ta süüa tahab. Neid on päris mitu. 

Leo ja Tiit vahetavad riideid.

Arlet on uhke või tõbine. Ajab paksu mantli selga ja ronib akside vahele prožektorisooja.

Aga võib-olla pelgab, et kutsume tantsima ja ta ei näe nii hea välja kui tavaliselt? Habe on tõesti mitu päeva ajamata.

Bänd on hea.

Küllike ja Aire kibelevad aeglast Viini polkat tantsima, aga kord pole lugu sobiv, siis jälle käed kastmesed...

Kohustuslik grupipilt.

Pakime asjad kotti ja ...koduteele.

Aire pakib oma asjad Mare kotti. Tundub hea mõte.

Tagasi staabis, küsime üle järgmise esinemise: Mis ajaks ja millal? 

Küsimus jääb õhku rippuma. Ripub siiamaani, kui alla pole kukkunud.

Algseadete taastamine

Operatsioon "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi."

Operatsioon venib ja eriti vist ei õnnestu, sest üks seitsmest opereerijast väga ei oska, aga on seda põhjalikum.

Kõige väiksem ja kõige kurjem sunnib meid pool tundi õues lume ja tuisu sees naeratama, hüppama ja kuus sekundit õhus püsima. Lõpuks mõni juba peaaegu suudab.

Pärast sööme mett ja joome teed. Miski ei plahvata. Kui kunagi hiljem kuskil midagi ongi, siis meie pole süüdi. Nagu blogistki lugeda võib, veetsime enamuse ajast õues lennuoskusi lihvides.

Instruktor ei jää rahule. Nõuab kordust.
Päkapikud muide ei lenda! Pöialpoistest mõned küll, aga need on hooooopis teistsugused.

Teatril on nüüd oma poni. Selle aasta jõulude ajal veel lapsi ei sõiduta. Ehk suve poole. :P

Loomalugude proov.

"Teeme lihtsalt teksti läbi?"
"MIIIS? Mul ei tule niimoodi midagi meelde!"
"Sina mine lavale, meie teeme siin!"

Leiame karu ja hundi.
Leiame teise komplekti veel, aga see on hirmus metsik, hakkab vastu ja üritab prügikasti istuda.

Kisub segaseks? Algseadete taastamine tundub hädavajalik?
Trupp muutub silmnähtavalt murelikumaks,
sest pult on inimese käes,
kes ei tea,
mis asi
on
pult.

Kahe jalaga maa peal

Jah. Sellised me oleme. Igas olukorras kahe jalaga maa peal.
Mis sellest, et mõnikord on jalad eri paarist.
Mis sellest, et mõnikord unustame metsa minnes kohvri maha.
Mis sellest, et tänavune jõululaul on Järva-Madise saarlaste tehtud. Nende, kes kiriku jaoks turbalabidatega vundamendikraavid kaevasid. Ja ise sisse langesid. (Ei tea toda lugu? Pole hullu. Meilgi mäletavad seda ainult need, kes kõige agaramalt ajuvitamiine krõbistavad.)

Me suudame mõndagi.
Kui vaja, lükkame karu rivi lõppu.
Kui tahame, teeme rebasest jänese.
Kui meeldib, taome kihvad vurrudeks.
Vot nii kanged oleme!

Aga meil on ka väga paindlikud ja ümberkehastumisvõimelised näitlejad.
Näiteks võime Maarjast Tiidu teha. Vabalt! Põgusal silmitsemisel pole vahet märgatagi!

Leo, Mare, Küllike, Merike, Aire ja Maarja "Loomade" proovis.