Õnne, Merike!

 

Sind õnnitleti juba üleeile

ja eilegi sa meelde tulid meile

ning tänagi sind tore oli näha.

Ka homme sulle mõelda pole paha.

Kuid kokku saada homme oleks raskem,

seepärast seekord homne mööda laskem

ning kolmapäeval, kui sul ei tee tüli,

me tuleks õnne tooma avasüli.

Kalli!

Õnne, Mare!

 Õnne-rõõmu, kallis Mare,

olgu täis su kodutare!

Tervis, edu, jõukus, ilu

ikka püsigu su elu-

inventuurikirjes pikas.

Ning kui ongi korraks ajad,

kus sa sõbra õlga vajad,

oled selle poolest rikas. 🎈

Kallistame!

Muuseumiöös juuri otsimas

 Küllap kahtlustas nii mõnigi meie hulgast juba varem, et tema esivanemad on olnud aadlisoost. Kui mitte enne, siis elu esimesel doonoripäeval pidi ometi hing kripeldama hakkama. Siniveri ei võinud seal ju kuidagi märkamatuks jääda. 

Otsustati pöörduda lähimasse ettejuhtunud mõisa kahtlustele kinnitust saama ja ennäe! Õige varsti sattus näppu vana foto, mis ütleb rohkem kui sada sõna ja DNA test kokku. 

Võõra mehega Ahulas

 Alahinnates oma võimekust autojuhina jõudis dramaturg kohale 17 minutit enne etenduse algust. Jõudsime isegi paar pilti teha.

Maarja ei tulnud pildile.

Küllap oleme liiga palju tema pilte oma kõverate grimassidega ära rikkunud. 😋

"Vahelugemisi" esines seekord keskmisest rohkem. Stiilis "oota, ma lähen toon endale oma redeli..." 😀

Kui trupp veel lavakola kokku pole pannud, kolivad nad siiamaani. Dramaturg lennndas tagasi muuseumiöösse. 👻

Alburahva Teatri meresõitjad avastusretkel

 

Kuna 2. piloot oli meile hästi tuttav ja usaldusväärne isik, polnud kursilt kõrvale kaldumist karta. 

Vallutasime meresaare kõrgeima punkti ja sõlmisime kasulikke sõprussidemeid. Mine tea...

Ükskord augustis

Parem hilja... 

Erko sai kingi kätte. Kingid. 

Kirjandusõhtu koprapesas

 Samal ajal, kui osa trupist Leo harrastust toetas,

arvas teine osa, et aeg on pildiraamatute juurest edasi aabitsa juurde liikuda.

Et järsud üleminekud psüühikale halvasti ei mõjuks, prooviti raamatuhuvi süvendada sammhaaval.

Kolmas rühmitus (Maarja) leidis, et tuleb hoopis väärtkirjandus ette võtta. Leiti nõrgim lüli ja kamandati raamatut ette lugema. 

Merike püüdis vahepeal rahvalikke mänge korraldada ja lootis, et talle sarikapärg maha mängitakse.

Veel tundis ta huvi, millal tema, Tiit ja Leo uue loo proovidega alustavad.

"Mis küsimus see on? Kell seitse, nagu tavaliselt."

Päev, kuu ja aasta ei täpsustunud, aga ega needki tulemata jää.

Ei tahaks külalistele ülemäära tähelepanu pöörata. Koosviibimise peategelane oli ometi Leo. Leole oli jällegi veidi ebaviisakas keskenduda, sest tema õhtu möödus valdavalt niiviisi.

Koju minnes võttis igaüks kaasa, mis näppu juhtus: kes hea sõna, kes kaaslase fliisi... Maarja toimetas vaikselt kõrvale Leo saunaehitusest üle jäänud seinaplokid (jäi paraku turvakaamera jälgimisalale).

Pärast ehitasid nendest Veljol planktara paar meetrit pikemaks. Selle asjatoimetuse juures jäi kaamerasse küll ainult Veljo. 😉