5. juuni.
Reet pidas Aegviidu rahvamajas pidu. Kolmekümnendat tööjuubelit, sünnipäeva ja lihtsalt üht toredat koos olemist.
Aegviidu naiste ümberriietumis-kiirus võttis lausa ahhetama! :)
"Mul on teile üks hea ja üks halb uudis," sosistas hilinemisega pärale jõudnud Tiit. "Ma olen õnnelikult kohal... See on hea uudis.
Rekvisiite ei ole. Remondimehed olid vaheukse luku tuksi keeranud."
Aga milleks meile rekvisiidid? :PKüllike sai autost raskustega kätte oma mobiili. Õues, veendunud, et kangutab Kalevi auto ust (Tiidu oma oli), palus juhil signa maha võtta. Kalevi vile veenis Küllikest, aga mitte Tiidu autot. :P Mobiil käes, polnud sellest rõõmu kuigi kauaks, sest etendusse unustati see ühes võtta. Aga milleks meil sõrmed on? :D
Hullusärgi tekitas Merike käepärastest vahenditest ja nähtamatu arvuti peitsime eesriide serva varju :P
Küllap jätab iga roll etendajasse oma jälje. Pooleaastase taignarulliga tümitamise järel näeb Erko küll pisut teisem välja."See on nähtamatuks tegev kardin," loitsisid poisid selja taga salapäraselt, kui laval keegi mehehakatis oma esinemisjärjekorda oodates publiku piilumisega aega parajaks tegi.
Tegelikult on lahe, et niisuguseid pidusid veel peetakse.
Meie florist Leo kujundas kingituseks "kultuuritöötaja kimbu."
Üks põlvkond oli puudu. Loodetavasti läheb see üle. Seni aitame :DVäike afterparty kahtlase kuulsusega toas ja koju minek.
Kojusõit ja Vinku viinerid :P
Mis ma oskan kosta..oh keeruta lennnuta ...seda taignarulli..aga juhtivat töötajat pole ilus tümitada...eriti siis,kui ma roolin hobust. Aga hull aeg nõuab segaseid inimesi.Vähemalt mina olen täiesti normaalna,ausõna,hääled peas ütesid seda.
VastaKustutaSee vinku-viineri-kett oli umbes sama pikk,kui balti kett.
Aegamööda minutid ju kaovad kõik.
Ära looda, et neid kohtad veel!
Eilsest veidi kahju meil küll olla võib,
parem siiski see, mis ootab eel.