"Paar minutit on etenduse alguseni aega ja saalis istub ainult helimees," tuleb Tiit muheledes trupile edu soovima.
?????
"Ei noh. Rahvas on ees. Puhvetis," rahustab ta kohe.
Eesriide avanemise ajaks on kohad kenasti täis.
"Mis siis ometi juhtus?" uudishimutseb Sinaiida.
Politseiniku-Madis võiks nüüd vastata: "Mina leidsin ta näoli perrooni pealt." Aga politseiniku-Madisel on midagi ütlematagi laval tore olla. Sest tema käest ju keegi ei küsi. Kõigi pilgud on suunatud postiljonile.
Ee...eee... Mida küll öelda? Et: "Mina ei tea, mis seal juhtus. Mina olin samal ajal näoli perrooni peal."
Või mis?
Lihtsam tundub Kalevile selja taha hiilida ja teda natuke näpuga togida. ;)
"Kes see naine on, kes teil seda jaamakorraldajat mängis?" uuritakse Merikese kohta. Tähendab, et hästi mängis.
"Ta oli see, kes "Poisi" etenduses ära suri."
"Tema peole ei tahtnud jääda?"
Küllap ikka. Sest need Aravete Teatripäeva peod on igavesti vahvad. Kahju, et kõiki kohal polnud.
Läbirääkimiste küsimus. Oleksin teid pärast koju sõidutanud. (Mis viga kilgata! Õnneliku lõpuga eneseületamine seljataga) :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar