28 juuni 2011

"Unustatud hinged"

Aabrahamile sündis Iisak, Iisakile sündis Jaakob...
Tegelikult... algab kõik...
popsutamisest.

Lõpeb sellega, et... Aga millega täpsemalt, näeme ülehomsel etendusel. Mõtteid on nii mõnelgi. ;)
Kaks lavastajat. Üsna ühesuurused, mis? ;) Koostöövili Raivoga voogab põllul ja jõuab etenduse lõpuks katuse alla. Tiidu kimbutamist tuleb tänavu terve suve taluda. Talvel niikuinii. :D :D :D
"Sa polegi veel mingi lollusega hakkama saanud," muheleb Eda. "Mina panin ka eelmisel korral vales suunas lõikama!" (Gilda näitas ühe korra ette).
Eks ta ole. Pime keskaeg - prille pähe jätta ei lubata. Pole siis ime, kui mõni suurema miinusega memm üle välja metsa poole pugab. :P
Tegijail üht-teist juhtub. Gilda otsustas rindkeret õgvendada roiete murdmise teel, Jana unustas esimese etenduse taustastseeni ajaks prillid pähe, teises etenduses kukkus sukavarda käsivarde ja kolmandal jäi uimastamata mobiil sokikotti. Õnneks ei helisenud. Keskmise hüti ukse oli keegi kuri inimene kord seest haaki pannud ja pere konutas lävel kuni isa
"unkaaugust" toas käis. Paar etendust hiljem kukkus taba küljest. Kaevuraketel võttis koha sisse mesilassülem. Küsige Erko käest, mitu nõela ta korraga pihku korjas.

Põnnide käed käivad toidukottides juba pool tundi enne etenduse algust. Tuttav dialoog:
"Ära praegu söö. See on vaheajaks!"
"Aga mul on praegu kõht tühi!"
"Siis mul pole sulle ju pärast midagi anda!"
"Aga ma tahan nüüd!"

"Meie teeme tema tahtmist!" Kellele vihjasin? Kes teab, see teab.
Värskete vigastuste raviks on lavataguses tilluke apteek. Jaanitulelt ei saa kuidagi ilma verevalumite ja marrastusteta tulema, aga kui tore on neid teha! :D

Kui tehnika streigib, siis ainult rohtudest ei aita. Tuleb ka nõiasõnad appi võtta.
"Mina küll ei ütleks, et professionaalid oluliselt valjemat häält tegid kui harrastusnäitlejad," lohutab etendust näinud Merike.
"Professionaalsed amatöörid," täpsustab Erko.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar