Viimasel proovikorral imbus Küllike näitlejate ruumi läbi seinapragude. Uksest ei saanud, tee tõkestasid Merikese mürgised pilgunooled.
"Sa parem ära tule!" pressis "Võõra mehe" primadonna läbi hammaste.
Täitsa õudne hakkas.
Piltide järgi võiks arvata, et trupp jagunes kahte leeri: Merikese pooldajad ja vastased.
Nii see ka polnud.
Kahte leeri ajas näitlejad hoopis laud. Selleks ajaks hakkas Merike juba leppima, et poolteist nädalat enne etendust on tema tekst (taas kord) põhjalikult ümber tehtud.
See oli saanud viimaseks piisaks karikas.
"Mul oli masekas. Depressioon!" purskas ta välja oma viimaste päevade emotsioonid.
"Kas hakkas parem?"
"Hakkas küll."
Kuna arstid streigivad, tuleb masendust näiteringis ravida... ;)
"Küllike! Mis sa seal passid?" kurjustas lavastaja, olles oma poeetilise monoloogi kes-teab-mitmendat korda ette kandnud. Lootuses, et ühel hetkel see udupea märksõnale reageerib.
Oh ei! Näitlejanna oli pähe võtnud, et nagunii käsib lavastaja etenduse veel kord läbi teha ja tormas esimese sisenemise järel algusstarti. Unustades, et teda on ka näidendi keskel ja lõpus tarvis.
Grupp näitekanäitsikuid kibeles kiusatushoos seinu kratsima, aga nad hoidsid end tagasi. See oli raske. Aga me teeme oma mõtte teoks. Ükskord!
Saal jäi meist paremasse korda kui tulles. Selle eest hoolitsesid kaks öko-põrandapuhastajat.
"Kellega peab magama, et jänese osa saada?"
Kes võis nii küsida? Ehk see, kes jõuluetenduses jänest mängib? Aga mine tea. Intuitsioon võib alt vedada. Ja soovitaja eksida.
"Te võite siin mõelda, mida te tahate," muheles lavastaja. Lõpliku otsuse langetab ju tema. Mõnikord isegi klapib see meie soovidega kokku. :P
Täna, tundub, lasid kaks ullikest end Tõmmu kommi eest telesarja värvata. Valget tausta tegema. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar