29 märts 2016

Peolainelt matkalainele

Saame kokku mutimurdmise ettekäändel. Aga mutid on kanged. Ei murdu.

Uurime siis hoopis, milline on olnud tagasiside peo kohta. Meenutame eredamaid hetki.

Ka Aravete kauplusel olevat meie peost positiivsed mälestused. :D

Tiit räägib uksest, mida oli võimatu avada.

Itsitame, kujutades ette, kuidas "jäped" kaitseliidu koosolekule võinuks sattuda.

Veel mõtiskleme, et... pruss on. Naelad on. "Lutikat" oleks vaja. Aga kas nüüd just osta? Ainult musitseerimiseks?
"Kus seda veel kasutada saab?" juurdleb Tiit.
"Kardiogrammi saab teha," usub Viljar. "Kuulmise järgi." (Joonistab sõrmega sakke õhku.)

Unistame, et uued vormisärgid võiks teha. Et teeks siis seekord mingit muud värvi. Midagi, mis fliisiga sobiks. Must ja tumesinine ei torka silma. Punane ei meeldi Maarjale. Oranž teeb paksuks. Valge määrdub ja kollane ei lähe mitte... Nii et siis seekord näiteks... rohelised? :D

Püüame prooviaegu paika saada. Järgmisel teisipäeval on ju matk. Pärast matka?
"Pärast matka ei proovi sa enam midagi!" teab lavastaja.

"Kuidas me sealt üldse tagasi saame?"
Raske küsimus. Oleks mingi lühike ots, aga 3 km. See on... see on... see on 300 000 cm! See võib nõrgema isegi tappa!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar