Vaevalt astusime Käravete koolimaja uksest sisse, kui kamandati direktori kabinetti. Ebaõpilasliku käitumise ja koolivormi puudumise pärast.
"Mis vaevab sinu südant, mis iial nõuad sa..." tuupis Maarja püüdlikult salmi pähe ("Lati pats" käeulatuses).
"Mis koolmeister ütles, kui te ennist tema toas olite?"
"Pea meeles, et sa oled siin koolis nagu noatera peal!"
Igatahes on näost näha, et ainult salmiga kurikaelu ümber ei kasvata.
Suuremad tüdrukud saadeti nurka seisma.
Merikesel lubati istuda. Tingimusel, et kaasõpilasi värske joogiveega varustab, aga tema tõlgendas seda muidugi omamoodi.
Poisid pidid kooli sisekorraeeskirjad läbi lugema. Eriti koolivormi puudutava osa. Tiit püüdis selgeks teha, et ta ON vormis. Kõigi aegade parimas vormis.
Õppenõukogu otsusega
sai lõputunnistuse siiski ainult bussijuht. Seda tegelikult... mitu aastat tagasi juba.
"Huvitav, et mingit lavanärvi pole sees," imestas kõnealune. "Kunagi võttis ikka põlve värisema, kui luuletust lugema saadeti."
Koi kõhistas kogu etenduse aja kapis naerda ega lennanud välja ka tormilisema aplausi peale. Väga hea. See polnud ju üldse tema lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar