"Ei mina tea moest midagi," kuulsime teda torusse pomisemas, nii et kiusatus tekkis valjuhäälselt vastu vaielda. Meie isiklik ženja fokin, kelle nõuandeid alati ootame ja arvestame, ei tohiks ometi nii tagasihoidlik olla!
Selgus, et räägiti Moest.
Pidasime nõu uue repertuaari teemal ja kõnelesime olemasoleva käigushoidmise võimalikkusest. Tiit oli murelik, aga mitte lootuseta.
Pakkisime viimaseid kingitusi lahti ja konsumeerisime, kuidas jaksasime.
Mare tuiskas meie järelkasvu kantseldama, uksest sisse laperdanud koi viis lavastaja minema.
"Peaks ikka tänama ka neid, kes peol käisid," muretses Merike.
"Hilja reageerida," arvati.
"Ütleme, et me alles nüüd saime kaineks!" (Ei ütle!) 😠
"Sa ei peagi avalikult üles panema, saada igaühele personaalselt!" õpetas ettepaneku tegija infojuhile.
"Ja kõigile, kes ei tulnud, saadame sõimukirja? Personaalselt?" 😋
"Kui tahate Balti jaama tagant kingapoest veel midagi osta, kiirustage!" soovitas dramaturg. "Suletakse."
"Üks kingapood on bussiterminali all," teadis Merike. "Seal oli päris palju kingi."
"Uskumatu! Enamasti on ju ikka ühe kinga poed!" aasiti üle laua.
"Jälle te narrite mind!"
"Sa teed selle ikka nii lihtsaks!"
"Kes mõlema jala jaoks tahab, mingu ehituspoodi," soovitas Leo.
"Vasaku ja parema jala ämber?" muigas Aire. "Merike, mida sa naerad???"
"Ma sain esimese korraga aru!"
Loomulikult soovisid kõik allesjäänud tüdrukud esikaanestaariks.
Fotograaf andis parima, aga Merike ise pidurdas pisut.
See on võlujuust! Aitab köha, nohu, palaviku, südame- ja kõhuvalu vastu ning teeb vere tugevaks! 💊💉😷
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar