Selgus, et ka esinemiseks piisab vaid ruutmeetrist, kui vaja. Seekord vaja polnud, võtsime kohe kaks. 😀
Rahvamajajuhatajate iludusvõistluse võitja oleks arvatavasti sellest majast ja parima baarmeni tiitli annaks Merike kindlasti härrale, kes tema šampuseklaasi eest hoolt kandis.
Nii armas ja hubane pidu, igale poole jätkus pühi.
Etendus vist täitsa sujus, kuigi viimasest esinemisest jupp aega möödas ja vahetult enne lavale astumist teksti üle lugedes leidis Küllike palju vahepeal juurde kirjutatud lõike.
Jõudsime ära näha seltskonnamängu Kahoot. Nutikas mõte. Mis need pidulised ikka salaja laua all netis askeldavad, ajagu ühist asja.
Saime teada Eesti külmarekordi, sügispealinna, mis aastal registreeriti Eestis esimene auto, kes on pildil, mida tähendab sõna pilaat jne jne.
Merike imetles lauakaunistusi ja meile kaetud kohvilauda.
"Miks minul kunagi nii head võileivad ei tule? Nendega siin on ikka vaeva nähtud."
Oleksime kindlasti kauemaks jäänud, kui dramaturgi seisund seda võimaldanuks. Võtsime nõuks esimeste laulude ajal märkamatult tantsijate vahelt välja tantsida, aga kui tantsima tõusime, istusid kõik teised lauda. 😂
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar