Tegelikkus kujunes muidugi selliseks, et isegi naised omavahel ei tantsinud. Ütleks lausa, et totaalselt tümpsutumm teatriüritus.
Otsustati hoopis, et kui mitte Ema, siis kas Võõras või Sangad. Võitis Võõras.
Leol oli mitu korda käsi püsti õhtu teema ettepaneku osas. Kõik olid üksmeelselt nõus. Aga...
Ja veel.
"Miks me kuhugi ei lähe?" kurdeti.
Konkreetset lavastust ei osatud välja tuua.
Konkreetset saart ka mitte.
Aire pakkus mõrvamüsteeriumit.
Küllike oli kuulnud parvsaunast.
"Mul pole päästerõngast," vaidles Merike ja lubas Sangade "rõnga" vöö ümber siduda.
"See läheb sul vett täis ja viib kindlasti põhja," ennustasid kaaslased.
"Aga siis me vähemalt teame, kus sa oled."
"Nagu ankrukivi..." ohkas Merike.
Uuriti lava võimalusi. Pöördlava variant langeb nähtavasti ära, aga valguslahendusi on erinevaid.
"Palju sul sugulasi on?"
Tegelikult palju. Oleneb, kuhu maani kedagi sugulaseks pidada. Aga saali, vaatama, peaks tulema ca 30+.
Juureldi toolide seadmise aja üle.
Küllike valgustas truppi lõunasöögi vajalikkuses. Leo jaoks olevat tal spetsiaalsed motiveerimismeetodid. Ja Maarja tohib Poni kaasa võtta.
Õhtule pani punkti blogipostituse lõppu pandud punkt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar