Kuigi Maarjal oli raske uskuda, et suudab end sellisel kellaajal ärkama meelitada, seisis ta laupäeva hommikul juba pool üheksa kenasti tee ääres ja isegi naeratas möödujatele. Kõik nii hästi graafikus püsida ei suutnud, mistõttu oli kohtumise hetkeks väike osa trupist suure osa tööst juba ära teinud.
Leidsime hoovi hõlpsasti üles. Mõned meist on muusikakooliga kuidagipidi otseselt või kaudselt seotud või vähemalt autopoes käies siinkandis parkinud.
Tegelikult me arvasime, et keegi nii vara vaatama tulla ei viitsi, aga kõik kokkutulnud vaatajad olid kohal! Isegi žürii! Meile väga meeldis see muusikakooli aken, kust sai kogu etenduse aja segamatult publikut vaadelda. Ja kuigi vähemalt mõned meist ei osanud loota, et see ägeda kaabuga mees taga paremal meile pärast tagasisidet tuleb andma, andis ta meile etenduse vältel tohutult energiat ja mängulusti. Sest ta oli niiiii lahe!
Tegelikult olid kõik vaatajad ülitoredad. Näiteks need esimese rea prouad, kes olid kogu hingest Küllikese poolt ja elasid hüüatustega kaasa, kui Merike tema kallal näägutama tuli asjade eest, mida Küllike ise kunagi teinud pole või ei teeks, kui autor ja lavastaja teha ei käsiks.
Erkol oli uhke T-särk seljas. Väidetavalt Peedu küla uue detailplaneeringuga.
Kuna Leol oli puudumistõend kodustel põhjustel, kutsusime appi asendaja sõprustrupist. See tekitas lõppu natuke elevust, sest me ei arvestanud asjaoluga, et teistel võib lõpp veidi teistsugune olla. Noh, nüüd oli meie tüki lõpp veel kolmatsugune. Saigi huvitav.
Kaabuga mehe pildid
Kui netiavarustes kolada, võib leida sellest ülesastumisest täispikkuses video, aga ise me ei jaga.
Meil on plaan 17 x veel võõra mehega avalikkuse ette astuda. Seda enam, et kavatseme kõiki kasulikke näpunäiteid järgida ja siis sünnib ju hoopis hoopis teistsugune lugu. 😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar