Me nii lähedale sõitmiseks bussi ei tellinud. Tellisime kopika. See haakis endale piduliku käru sappa ja mahutas salongi isegi paar teenekat näitekunstnikku.
Autost välja astuv Merike oli silmnähtavalt rahuloematu ja tema pilgust võis lugeda: "Ma küsin teilt: "Kus siin on sanatoorium?"." Saun ei asunud õiges kohas, polnud piisavalt suur, vana, köetud; vesi polnud piisavalt soe, puhas, õiges kohas...
Riietumiseks saime kiusatusterohke "garderoobi".
Voltisime sirmid lahti. Tekkis ju küll vaadet, värskust ja vabadust? Ainult kõlar keeldus koostööst ja nentis, et kui tema peab kogu aeg sama laulu laulma, siis ta ei laula üldse.
Küllike oli lubanud Maiu õhtul rattaga sõitma viia, Maiu juba elevusega ootas, aga kas siis tuli meelde ratas kaasa võtta ja padi pakiraamile panna?
Miskipärast jäi Marko varumeeste pingile istuma, kuigi saunas oleks talle ka ruumi jätkunud.
Järgmine on taas juubelietendus. Neljakümne viies.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar