Kui selle päeva etendusest midagi eriti esile tuua, siis telerit ja kuuldeaparaati eaka paari elutoanurgas.
Teler pildile ei nõustunud tulema, puikles, et mis nüüd tema, vanake, kaamera ette ronib, lambid luitunud ja kineskoop tolmune... Kuuldeaparaat (kõlar) oli edevam.
Põnevust jagus. Vähemalt laval ja lava taga, sest peategelased ei lasknud end tekstis antud repliikide järjekorrast absoluutselt häirida. Urmo pidi nad vahepeal reaalsusse tagasi helistama.
Publiku keskmine vanus jäi vist küll 15 aasta kanti, aga peeti toredasti lõpuni vastu ja plaksutati innukalt.
Kingituseks jätkus igaühele kotike ökoloogiliselt puhtaid muna-, piima- ja jahutooteid.
Maarjast tundsime puudust. Riidlemist ja füüsilist karistust oleks rohkem olnud, aga lavatagustel ehk stressi vähem.
Ah jaa! Küllike ja Merike käisid eelmisel päeval spetsiaalselt apteegist uut südamerohtu toomas. See ei tahtnud küll hästi pudelist välja tulla, aga see, mis tuli, toimis tõhusalt.
Näitekas läheb saabuvale juubeliaastale kindlal sammul vastu. Jätkub, mida näidata, jätkub, keda näidata. Ja vaatajaid jätkub. Nagu näha, ilusatest ja väga ilusatest tütarlastest meil puudust pole. 😋
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar