Küllike - parun. Küllike - minister!

Keegi tähtis igatahes, sest pilti on vaja. Välismaale saatmiseks.
Kutsutakse kohale fotograaf Maarja. Merike teeb soengu ja Mare õpetab, kuidas end kaamera ees vabalt tunda.

Lootusetu! Kord on silmad kinni, siis modell naerust kõveras. Üks kaader õnnestub. Kahjuks pole see Küllikesest.

Sügisjooksuaeg. Vol 2

Nii algas see kõik...

 Mälestusfoto. Ühtlasi, kui keegi peaks kaotsi minema, saaks pildilt näidata, kes.

 Mare ja Küllike on kohtadele asunud. Madalstarti ei soovitatud.

 Aire näitab, milline on optimaalseim sammupikkus.

 Paarisaja meetri pärast lubatakse parti. Meie ei kohta. Ei prae ega asfaldipostri kujul.

Edasi

 ja tagasi, kuid siiski edasi suund.

 Ikka edasi. Ei sammugi tagasi.

 Ja ikka koos.

Kui Merike arvab, et on finiš. Tegelikult veel ei ole. :P

 On natuke mujal.

Tiit usub, et kõigi teiste šokolaad on suurem ja magusam kui tema oma. Vähemalt Küllikese šokolaad. Ja joogipudel on tal ka kollasem!

 Koduteel.

 Istet on võtnud kaks sugulast. Leia kolm erinevust. :P

Tiit ei leia. Üritab lihtsalt sellist nägu teha. Peaaegu petab ära. :P

Alburahva Teatril sügisjooksuaeg

Küllike läks linna juba eelmisel hommikul. Vanad jalanõud nägid närtsinud välja, kuidas sellistega nii tähtsale üritusele lähed... Kuna sai lubatud, et SEB-sügisjooksul läbime 10 km, ostis Küllike ka soojemad saapad. Mine tea, mis ilm vahepeal teeb!

Aire, Mare, Merike ja Tiit tulid rongiga. Kaja ja Irina ka. Kaja ja Irina olid olulised seepärast, et
1) neil on samasugust rohelist värvi särgid (trupp tundub suurem),
2) nemad on igal pool omainimesed,
3) nemad on parimad grupivedajad
ja
4) nad toovad alati tagasi. Vargamäele, aga see on suhteliselt lähedal.

Kohtusime raudteejaamas, pärast põgusat "Päkapikk ja maja" mängu. Põgus loendus ja siis läks üks osa seltskonnast kinga-hiinakasse.
Miskipärast sooritas ainsa ostu Küllike. Hirm tekkis, et äkki eile hangitud viiest jalatsipaarist jääb väheks.
Tenniseid ostes ehmatas korraks müüja küsimus: "Üks?"
Võimalik, et raha sai makstud ühe eest, kaasa pakiti õnneks kaks.

Tiimaris juuste värv värskendatud, avastas Vabaduse platsile jalutanud pr. dramaturg, et linnainimesed ei pööra oma välimusele üldse rõhku. Kui piinlik! Sellisel tähtsal päeval tullaks kohale... DRESSIDES!

Vallatute kiharate taltsutamiseks patsikummi otsimist kommenteeriti, et kellelgi teatriinimestest olnud rongis sama mure, aga tema leidnud. Selle, mida ühest suvest teiseni ära ei pea võtma.

Rühm muutus rahutuks. Oodati numbritoojat. Kõige agaramalt otsis oodatavat Aire, kuigi tal isegi seda aimugi polnud, mis soost too isik olla võiks.

Lõpuks said kõik oma numbrid kätte. Paberid kõhu peal, seadsime end sisse stardikoridoris: tumerohelised ees ja helerohelised taga.

Seitsme minutiga jõudsime starti. Finišini oli sealt ainult kiviga visata. Kuna rahvast sagis platsil ohtlikult palju, ei hakanud kiva loopima, vantsisime oma 10 km ära.

Muide, Maarja, burksi jagati! Sa ei usu?

Kahetsed. Oi, kahetsed, et tulemata jätsid!

Raudteejaamas oli väike tõrge. Küllikest ei lastud rongist välja, Merikest ei lastud rongi. Merike arvas, et selles on oma loogika. See oli Merikese oma.

Tiit lehvitas möödakäijatele. Möödakäijad lehvitasid vastu.

Aire tutvustas temaga seotud kohti. Küllike ja Tiit tutvustasid kohti, mis nendega absoluutselt kuidagi seotud polnud. Nii see sõit tasapisi kodu poole kulges.

 Pilte tuleb juurde. Praegu õieti polegi teisi. Ehk lisandub ka teiste osalejate nägemusi. Praegune ühe tegelase mättalt nähtuna. :D

Täiesti salajane ehk Elagu, Merike!

Reede.
Teada on, et
a) Aire ja Merike sõidavad  autoga ca 15.30 Aegviitu,
b) Aire ja Merike sõidavad ca 16 või 16.30 Aegviidust tagasi.
Lepime kokku, et Küllike ja Maarja reisivad Jänedale bussiga. Nii ei ärata kahtlust. Leo ootab juba seal ja Mare liitub väikese viivitusega.

"Lähme Leo juurde," pakub Küllike Jänedal.
"Mismõttes!!! Meil on mingi TUND aega aega. Lähme, pildistame parte!" nõuab bussist väljunud Maarja ja traavib poe eest Piibe maantee suunas. Küllike vantsib alistunult kannul. Tegelikult ei ole ju tund. Kell on juba veerand neli. Aga ega Maarja kuula.

Eriti fotogeenilised pardid elutsevat meierei kõrval tiigis, märganud Maarja.

Olgu.

Peaaegu maantee ääres, meenub Küllikesele, et AIRE JA MERIKE VÕIVAD SIIT IGA HETK MÖÖDA SÕITA!!!

Hea konspiratsioon küll! Mida teevad Maarja ja Küllike koos Jänedal? Täiesti juhuslikult sattusid Merikese sünnipäeva päeval sama tiigi äärde sama parti pildistama? Sama fotokaga. : /

Küllike roomab tiigikalda varjus poeni ja peidab end riiulite vahele.

Kinkekotid on jõulused. Kuulid, kuld ja kard. Valituks osutub üks hõbedase kuusega. Mängult on see Kunda kuusk. Suvine. Siis saab kaudselt ka Maarika õnnitlejate kambas olla.

Saabub Maarja.

Kotti pistetakse mustad oliivid, kommikarp (mis ütleb rohkem kui tuhat sõna), Merikese lemmikajakiri ja romantikaküünal.

"Lähme Leo juurde," pakub Küllike, kui ollakse poest väljas. Maarja kappab vastassuunas. Hetkeks tundub, et... see segane suundubki metsa, seeni pildistama!

Küllike kurdab, et vajaks näodublanti portreepildiks. Maarja pildistab parti. Õel.

Ka järgmine väljavalitu ei lohuta.

Sünnipäevalistepaar teeb tiiru pargis.

Põnevad pingid. Toolidel kirjas kogu kohalik ajalugu.

Toredad piknikukohad.

Nostalgiataimed.

Lossssss!

Lossi taga kasvab mingi asi. Pihroonia? Arohlakas? Peab Estrilt küsima.

Küllike mäletab mingit lugu, et lossi tagatrepi tuunimist pidurdavad looduskaitsealused sõnajalad. Nime ei mäleta.

Leiame rosaariumi ja tsikli. Maarja rõõmustab, et siit saab Merikesele lilli. Huligaan!

Küllike on nõus roose virutama, kui Maarja tsikliärandamisega tähelepanu endale tõmbab. Paraku leidub julge sekkuja.

"Kas siin on ka mõni kultuurimälestis?" huvitub Maarja ja asub Vikipeedia jaoks pilte tegema.

Aire lubas vastaka teha, kui tulema hakkavad. Pole veel teinud.

"Lähme Leo juurde," piiksub Küllike. Maarja on nõus.

Maantee ääres viskub Maarja miskipärast põõsasse. Küllike tõstab silmad ja märkab mööduvat autot ning autos AIRET.

Lahe. 

Et teeme Merikesele üllatust? See, et me siin Maarjaga tee veeres vahime, jõulukuusega kingikott näpus, on kõik täiesti seletatav, ega puuduta kuidagi Merikese sünnipäeva. : /

Leo juurde.

Mis siis ikka.
Kirjutame pühenduse (paraku saavad riimid enne lõppu otsa).

Vantsime söögimajja. 

Mare, Jürka ja Triinu jõuavad ka kohale. 

Aeg läheb. Aire vastakat ei tule. 

Alustame tellimist.

Ja siis... AIRE HELISTAB!

"JAAA!" röögatab Küllike, unustades, et tegu on vastakaga.

"Me tuleme!" kähistab Aire, unustades, et vastakat tehes vastusele ei vastata. ;)

Saabuvad tagasihoidlikud praed. Komplektis lauaga. :D

KUJUTATE ETTE, ET MERIKE EI KAHTLUSTANUD MIDAGI?!
Tee ääres seisjate asemel juhtus ta vaatama ees sõitvat traktorit. Mare auto tekitas mingi kõhutunde, aga Leo kitseke oli kavalalt ära peidetud. :P :P :P
Aire, meisternäitleja, lubas sünnipäevalapsele, et teeb talle kohvi välja ja Merike kohe uskus! :)

MEIE NUNNU!

Hetk enne sööki.

Kelle praad? :P

Lugeda üritus õnnestunuks.
Uhh! Kõht on ikka veel liiga täis.

1. septembril

Tänasel tähtsal päeval käisid Marele toeks Maarja, Merike, Küllike ja Tiit.

Tähtis päev oli ka Tiidul. Teda toetasid Maarja, Merike, Küllike ja Mare.

Tähtpäevaliste tunnustuseks peab mainima, et füüsilist tuge kumbki ei vajanud.

Edukat, probleemitut ja rõõmsat kooliteed!

Tulesild

Muinastulede öö.

Teeme oma teatrile ka tule-tere. Neile, kes lähedal ja neile, kes kaugel.
Esimesena jõuab oma lõkkekesega kohale Aire.
"Tere!"

Mõni sel ajal alles korjab hagu.

Järgmisena lehvitab oma lõkkega Küllike. "Tere!" 

(Süttis hästi, aga kustutada andis kaua.) :P

Juba ulatab oma lõkkesooja sõbrakäe Leo. Ja see käsi pole tühi. ;)

"Tere!"

Mõnuverest soovib mõnusat muinastule-olemist Mare. 

"Tere!"

Kalev on pildistamisega pimeda peale jäänud, aga kuskil seal... vasakul, paremal või keskel... viipab meile temagi.

"Tere!"

Kus siis teised on? Kas said tikud märjaks või lõppes film kaameras? Või jäid nad plaanitud tulesilla all uniseks ja lasid silma looja?

Ei veel! 

Merike, Maarja, Erko, Enno ja Tiit on ühise lõkke ümber mugavalt magamiskottidesse kerra tõmbunud.

Toredakesed. 

Loomulikult teretavad! Aga miks te teistele märku ei andnud? Oleksime ka, kas või korraks, ühislõkke ääres istunud. 

:P