Polnud ju mingit šampooni!

Kui Enekas on saalis, õnnestub iga etendus. Naerumasin! :D :D :D

Paljupaljupaljupaljupalju õnne!

Eks väikeseid iseärasusi tuli ka Väike-Maarjas ette.
Küllike unustas kuuri ukse lukustamata.

Ups. See on kober. Hoopis ühest teisest etendusest.

Erko pakkus rohelist teed. Koorega. :P
Merikesel olid silmad põlvekõrgusel. Või siis ei olnud.

Merikese "oma kätega hangitud õnn"

Nii kuum -nii kuum Aire.

Ekipaaž nr 2 sõitis koju mööda Rakvere otseteed.

Väidetavalt külastati spaad.

Aga arvake ära, kelle kott oli koju jõudes šampooni täis! Rõõmusta veel, et odavalt saadud.

Esimene mereröövel ei läinudki aia taha!

Küllike jõuab kohale kolmveerand tundi enne esietenduse algust.

Tiit: "Millega sa tulid? Jala??? Ei tulnud!"
Küllike: "Mhmh. Lootsin, et keegi võtab peale, aga ei! Need ajad on möödas."
Merike: "Näita, kas sul kleit on seljas. (Ei ole. Teksad.) Muidugi! Ja siis loodab auto peale saada!"
Küllike: "Ma tõmbasin teksad maha iga kord kui autot tulemas nägin."
Tiit: "Ja arvasid, et see aitab? Siis vaadati ju, et sa (tsenseeritud) teed häda."

Tiit juhatab Küllikese helipulti. Huvitav, kas enam kaugemale ei andnud tassida? Noortekasse? Fuajeesse, vetsude ette?
Tiit: "Raadiot näed?"
Jee ta näeb. Sealt ei näe õieti lavagi. Et kuidas nagu taskulambist siin abi võiks olla?

Küllike palub oma tekstiraamatut, kus skeemid juures.
"Ja siia joonista skeem, mis seletab lahti teisi skeeme, " mõnitab Merike.

Rrrr... Abipersonal rivaalitseb.

"Mis sa sellest tekstist vahid! Ega sa neile siit ette öelda ikka ei saa!" nähvab Merike.
Küll me veel vaatame!
"Ja katsu nii rääkida, et taha on kuulda. Muidu SEE ei tea, millal nuppu vajutada!" saab Aire ka kohe oma jao.
"Sa vaata, kui Tiit on raadio kallal juba väga närviline..." juhendab Aire.
"Hullem, kui ta juba minu raadio juurde sehkendama on jõudnud," muretseb Küllike.

"Kas Silvil on ettekanne valmis?"
"Mitu lehekülge?"
"Jah, alustab Nõukogude Eesti kirjandusest üldse..."
"Kui Silvi jutu lõpetab, võid kajakad peale panna. Ma võtan tuled ise maha," lubab Tiit.
"Mis, sa lootsid, et seda teen ka mina?" imestab Küllike.
"Ei no muidugi, sul on tervelt kolm nuppu liigutada!"
"Miiis? Sa ikkagi õpetasid talle selle kolmanda ka!" aimab Merike saabuvat kaost.

Maarja otsib Renet.

Saabub Erko pere.

"Homme jääb etendus ära. Näitleja haigestumise tõttu. Kuulake, mis häält ma teen!" kraaksub Erko.
"Palavik ka on?" muretseb Merike. "Oota, ma katsun. Mängime, et ma olen arst."

"Miks sul fotokas kaasas on?" teeb Tiit Greteliisile kurja häält. "Etenduse pildistamine ja filmimine on rangelt keelatud!"
"Siis ta hakkab helistama," õrritab Küllike. "Midagi peab ju tohtima!"
"Tal on õde kaasas. Rääkigu omavahel!"

Rahvast on... arvukalt. Maarja kindlasti teab täpsemalt.
Etendus algab. Ja kulgeb hämmastavalt ladusalt.

"Kas see on päris konjak, mida nad joovad?" tuntakse vaheajal huvi.
Loomulikult.
"Kuidas nad vastu peavad?"
Treening! Lõpus toimusid proovid üle päeva. ;)
"Et piletiraha kulub alkoholile?"
Iseenesest mõista! :P

"Kordagi ei tekkinud rahvateatri tunnet," tuleb etenduse lõpus publikust tagasiside. "Selles mõttes, et tavaliselt teed ju vahet: kutselised - harrastajad."

"Nõud olid pesemata!" teeb Tiit märkuse. "Väga ei kippunud nendega lauda katma."

Said, Merike! Said! :P

Malle tuleb lavatagusesse Tiitu ära röövima. Tiit saabub just teisest uksest. Mannerguga.
"Malle, sul lehma on?"
"Ei, aga kui sa tahad, ma ostan!" lubab Malle sõnakuulelikult.

Elmikute pere on igale trupiliikmele küpsetanud nimelise piparkoogi.
Merike, etenduse üks suursponsoreist, küpsetas kringli.
Tiit avab šampuse ja Leo - raamatu.

Homne esinemasõit vajab ka veel täpsustamist.

"Mul on vaja veel laps trenni saada," kurdab Aire. "Ma loodan, et kui ma kõik oma naiselikud võlud mängu panen, ehk siis... Pagan! Isaga ei lähe see läbi!"

"Leo! Kas mina ka sinu autosse mahun?" palub Küllike.
"Mis sul Erkoga sõitmise vastu on?"
"Ei, sõita ma võin, aga lennata on hirmus."
"Mis sa virised!" asub Merike kaitsepositsioonile. "Mitu korda sina Erkoga kraavis oled käinud? (Küllike sai vihjest aru) ÜHES JA SAMAS KRAAVIS!"

Homseni, sõbrad! :D

Aire näeb unes õudukaid

Klassikalisi. Et lükatakse lavale ja sa ei tea, mis etendus käib. Tekstist ei meenu OO-d ega MÖÖ-d.

Eile jooksis jutt küll soravalt. Tiit ju natuke kippus asju pillama, aga küll ta end kokku võtab.

Proov oli töine. Tiit tegi kõrkjate jaoks auke. Aire voltis kavalehti (vähemalt 2). Panime tapeedi seina. Vaiba maha. Lina lauale. Eelhäälestusime. Tund aega. Eelhäälestumine on väga oluline, sellest võib sõltuda kogu etendus.

Eriliselt tahaks esile tõsta inspitsente ja helitehnikuid. Väga professionaalne meeskond! Kui nad oma ülesannetest aru ka hakkavad saama, võib lausa imesid oodata. :P

Pühapäeval esietendusele! 17.00 Albu rahvamajas.

Proov väljavalituile

"Näiteringi lähme?" küsib Küllike Erkolt.
"Ma olen juba teel."
Sõidetakse. Räägitakse kahest põdrast, kes õhtupoolikul bussi eest läbi jooksid. Jalad tagurpidi all... Jõutakse rahvamaja juurde. Vaikus.

"Äkki teised on koolimajas? Aga teisest küljest... autosid polnud seal ka!"
"Äkki ei tulegi kedagi? Kahekesi olemegi?"
"Rahu. Leo tuleb kindlasti."
"Kust sa tead?"
"Ta helistas mulle ja küsis, kas proov on."

Tiit on telefonikõnest hämmingus. kahetseb, et ei saa meile kuidagi ka võtit saata. Ei noh. Milleks meile see?

Leod ei tule. Tuleb põder. Tal poleks kindlasti mingi vaev uks sarvedega maha joosta, aga me ei tee seda. Meie sõidame koju tagasi. Keegi märkab meie minekut. Merike. Aga ta ei usu oma silmi. Pole ju proovipäev! :D

Nähtamatu proov

Varasemad saabujad kogunevad raamatukokku. Jõuab ka Tiit. Nähes, et kogunenuteks on õed Prozorovad, otsib ta taskust näitekaruumi võtme ja kamandab noorikud inimeste silma alt ära. Ise jääb natukeseks veel juttu puhuma. Tiit organiseerib trupile lund.

Traditsiooniks saav õekalli ajab vennad kadedaks. Kallistavad ka.

Jänes: "Mõtlesin, et teen Maarjale täna ukse vahelt "Mõmm!""
Kobras: "... aga ega ta aru saa!"
Rebane: "Väärt nali läheks kaotsi..."

Tiit saabub  kahe voodilina ja kohvriga. Teeme järeldused.

Aire õpetab Merikesele jänesehaake. Küllike mõtleb kaasa, millisest spordiinventarist võiks abi olla. Leo jõuab mõtetega veterinaariasse.

Aire unistab vukssaest ja saepurust suunurkades.

Erko on unistustes vastupandamatu mees sinises. Sinises maikasärgis.

Kopral ja rebasel läheb väikeseks võitluseks. Orava pärast.
Midagi taolist.

"Everybodys kung fu fighthing..."

Tiit teab, et Käravetel on suur hunnik lund. Vaja ainult ära tuua. Aire?

"Annan sulle selle sinise toika kaasa, teed kepikõndi," pakub lavastaja mingit sinist harjavart.

Aire keeldub nii viisakalt kui oskab.

Kuna Tiit tuli kohvriga ja lahkub lilledega (kunst), teeme omad järeldused.

"Kus mu kott on?" avastab autos Küllike. Seal on homse reisi jaoks asendamatuid esemeid.

Õnneks kõik teised teavad ja õnneks pole keegi veel rahvamaja juurest väga kaugele kõndinud.

Mulje proovijärgus etendusest oli lootusetu, kuid mitte masendav. :P

Esietendus tulekul!

9. detsembril on Ardi Liivese 20. surma-aastapäev. Eesti produktiivseima  kirjaniku mälestamiseks valis Alburahva Teater tema loomingu hulgast etenduse, mis sobib hästi igasse aega. Lugu mehest ja naisest, pettumustest ja lootustest, hirmudest ja läheduseotsimisest.  Lihtsad sõnad, tuttavad tegijad.

Kohtume 9.detsembril kell 17.00 Albu rahvamajas!

Mõmm!

Ei tohi enne proove mõttetalguid korraldada! Kui alguses hädaldasime, et etendus tuleb liiga lühike, paistab nüüdseks, et peab hakkama teksti kärpima. Karul 30% maha? :P

Diivanil istudes ja osaraamatut veerides näis kõik kuidagi märksa lihtsam. :D

Võib ju tunduda, et Maarjal on jälle mõnus osa. Ohutu? Pigem mitte.
Otsustame oravale natuke särtsu sisse puhuda. Aga millega? Annaks seent süüa? Prooviks esialgu puravikuga? :P

Kui veab, läheme paari nädala pärast võõra mehega jaanitulele. :P :P :P