Esimene mereröövel ei läinudki aia taha!

Küllike jõuab kohale kolmveerand tundi enne esietenduse algust.

Tiit: "Millega sa tulid? Jala??? Ei tulnud!"
Küllike: "Mhmh. Lootsin, et keegi võtab peale, aga ei! Need ajad on möödas."
Merike: "Näita, kas sul kleit on seljas. (Ei ole. Teksad.) Muidugi! Ja siis loodab auto peale saada!"
Küllike: "Ma tõmbasin teksad maha iga kord kui autot tulemas nägin."
Tiit: "Ja arvasid, et see aitab? Siis vaadati ju, et sa (tsenseeritud) teed häda."

Tiit juhatab Küllikese helipulti. Huvitav, kas enam kaugemale ei andnud tassida? Noortekasse? Fuajeesse, vetsude ette?
Tiit: "Raadiot näed?"
Jee ta näeb. Sealt ei näe õieti lavagi. Et kuidas nagu taskulambist siin abi võiks olla?

Küllike palub oma tekstiraamatut, kus skeemid juures.
"Ja siia joonista skeem, mis seletab lahti teisi skeeme, " mõnitab Merike.

Rrrr... Abipersonal rivaalitseb.

"Mis sa sellest tekstist vahid! Ega sa neile siit ette öelda ikka ei saa!" nähvab Merike.
Küll me veel vaatame!
"Ja katsu nii rääkida, et taha on kuulda. Muidu SEE ei tea, millal nuppu vajutada!" saab Aire ka kohe oma jao.
"Sa vaata, kui Tiit on raadio kallal juba väga närviline..." juhendab Aire.
"Hullem, kui ta juba minu raadio juurde sehkendama on jõudnud," muretseb Küllike.

"Kas Silvil on ettekanne valmis?"
"Mitu lehekülge?"
"Jah, alustab Nõukogude Eesti kirjandusest üldse..."
"Kui Silvi jutu lõpetab, võid kajakad peale panna. Ma võtan tuled ise maha," lubab Tiit.
"Mis, sa lootsid, et seda teen ka mina?" imestab Küllike.
"Ei no muidugi, sul on tervelt kolm nuppu liigutada!"
"Miiis? Sa ikkagi õpetasid talle selle kolmanda ka!" aimab Merike saabuvat kaost.

Maarja otsib Renet.

Saabub Erko pere.

"Homme jääb etendus ära. Näitleja haigestumise tõttu. Kuulake, mis häält ma teen!" kraaksub Erko.
"Palavik ka on?" muretseb Merike. "Oota, ma katsun. Mängime, et ma olen arst."

"Miks sul fotokas kaasas on?" teeb Tiit Greteliisile kurja häält. "Etenduse pildistamine ja filmimine on rangelt keelatud!"
"Siis ta hakkab helistama," õrritab Küllike. "Midagi peab ju tohtima!"
"Tal on õde kaasas. Rääkigu omavahel!"

Rahvast on... arvukalt. Maarja kindlasti teab täpsemalt.
Etendus algab. Ja kulgeb hämmastavalt ladusalt.

"Kas see on päris konjak, mida nad joovad?" tuntakse vaheajal huvi.
Loomulikult.
"Kuidas nad vastu peavad?"
Treening! Lõpus toimusid proovid üle päeva. ;)
"Et piletiraha kulub alkoholile?"
Iseenesest mõista! :P

"Kordagi ei tekkinud rahvateatri tunnet," tuleb etenduse lõpus publikust tagasiside. "Selles mõttes, et tavaliselt teed ju vahet: kutselised - harrastajad."

"Nõud olid pesemata!" teeb Tiit märkuse. "Väga ei kippunud nendega lauda katma."

Said, Merike! Said! :P

Malle tuleb lavatagusesse Tiitu ära röövima. Tiit saabub just teisest uksest. Mannerguga.
"Malle, sul lehma on?"
"Ei, aga kui sa tahad, ma ostan!" lubab Malle sõnakuulelikult.

Elmikute pere on igale trupiliikmele küpsetanud nimelise piparkoogi.
Merike, etenduse üks suursponsoreist, küpsetas kringli.
Tiit avab šampuse ja Leo - raamatu.

Homne esinemasõit vajab ka veel täpsustamist.

"Mul on vaja veel laps trenni saada," kurdab Aire. "Ma loodan, et kui ma kõik oma naiselikud võlud mängu panen, ehk siis... Pagan! Isaga ei lähe see läbi!"

"Leo! Kas mina ka sinu autosse mahun?" palub Küllike.
"Mis sul Erkoga sõitmise vastu on?"
"Ei, sõita ma võin, aga lennata on hirmus."
"Mis sa virised!" asub Merike kaitsepositsioonile. "Mitu korda sina Erkoga kraavis oled käinud? (Küllike sai vihjest aru) ÜHES JA SAMAS KRAAVIS!"

Homseni, sõbrad! :D