Äärepealt oleks postitus tegemata jäänud

...sest vaata, mis sa vaatad, ei leia saalist vähemalt kolme näiteka tegevliiget.

Üsna viimasel hetkel lendas abistav ingel õlale. Nüüd et... kummale? :P

2. novembril Albu Rahvamajas "Kaitseingel minu õlal".

PS Palju õnne, kets!

"Testamenditäitjad" Rakveres

Kõigepealt tuli Küllike ühelt poolt. 1,5 km. Kontskingadega (ikkagi teatrisse!). Läbi pimeduse. Taskulamp peos ja helkurvest seljas (hea, et enne teatrimaja tuli meelde seljast ära võtta, muidu oleks ehk hakanud rõdult näitlejatele valgust silma peegeldama). :D

Siis tulid Maarja ja Merike. Teiselt poolt. Piletitega. Ja Mare (kolmandalt poolt) kogus kõik pardale.

"Kas te olete kindlad, et me peame siia minema?" ebales Merike, kui me treppidest muudkui tõusime ja tõusime ja tõusime... Tundus jah, et mõni aste veel ja siis on katuseluuk. Aga ei. Rõdu tuli. :D

Teine ebaluskoht saabus, kui Mare istmekõrgenduse tõi. On need ikka selle jaoks? Kindlasti lastele. Teeme selfie? Ei jõua...

Pooled meist olid teksti lugenud ja toimuv seega etteprognoositav. Mare nõudis eelinfot. Merike nõudis saladuses hoidmist.

Vaheajal avastas Merike, et otse meie all on tuttavat rahvast. Tekkis küsimus, miks me autoga tulime? :D

Plaksutasime. Plaksutasime veel. Siiralt. Vaimustusega.

Garderoobis märkas Küllike, et numbrisedelil on tema vanus. Ja et Maarja on ainult aasta noorem. Ja et Mare ja Merike näevad sajakümneste kohta täitsa elusad välja.

Ei ole imelik. Üldse ei ole. Kõik teevad nii... :D

Ei saa taas kord kiitmata jätta: naistekambaga on tore poodelda. Keegi ei vaata viltu (või kui, siis see noormees poeuksel, kes end eriti otseks ei suutnud ajada.)

Tagasiteel võtsime kokku kõigi kohalviibinud näitekaliikmete teatrimuljed. 

Positiivsed. Väga positiivsed. Ainult Maarja ei suutnud leppida topeltlõpuga. Sest Hargla on HARGLA ja ei mingit isetegevust! 

Mare püüdis vaigistada, et ehk oli autoriga nii paika pandud, aga Maarjalt kostis kindel ei. Polevat võimalik. :D :D :D

Tegime tulevikuplaane.

Mõtisklesime oleviku metamorfooside üle. 

Näiteks, kuidas said mutimurdjatest kosmosemutid.

Taskulamp kukkus pagasnikusse. Ja tuli sealt välja. Selline vaikne juhtumiteta tagasitee.

Tore oli. Võiks varsti jälle minna. :)

Viljandis. Ugala meemessil

Ekipaaži kogumine polnud kutsar-koormaseadjale lihtsaks tehtud. Kõik tulijad olid maakonna piires laiali.

Tõld streikis (või siis mitte...)
"Tuled kadusid. Ei hakka koju minema."
"Näitame mobiilidega? Vähemalt gabariidid paistavad välja..."
"Aire valgustab numbrit. See on kõige tähtsam."

Irina ja Merike ühinesid Allikul. Väidetavalt tulid Mallega. Silm märkas midagi muud.

Olla söömas käidud.
Merike ei jõudnud söögikohta ära imestada.
"Kõigepealt ütles teenindaja, et nad on ainult laupäeval-pühapäeval avatud. Siis tuli administraator ja ütles, et iga päev. Siis öeldi, et süüa on ainult kala. Maksma läksime teise majja... Aga toit oli hea."

"Kas me kiirustame kuhugi?"
"Käisin eile massaažis, jalg kerge."
"Tundub just, et raske..."
"Kas sul piirajat pole?"
"Kui kitsamad püksid panna..."
"Millal tiivad välja tulevad?"
"Arvad, et need tuled on vastusõitvad autod? Need on tähed."

Küllike vestleb telefonitsi emaga. Et kas porgand või kaalikas.
Mobiiliga opereerides lendab põrandale kogu kaasasolev mündikogu.
"Meka on sealpool!"
"Sellele rekkajuhile võis väga vale mulje jääda..."

"Maailmalõpp on teisel pool!"

"Kas sa tead, kuhu peab sõitma?"
"Pargi 1-ga on lihtne. Pargis. Nüüd, et kas siin- või sealpool."
"Kes riputab teemärgid nii kõrgele? Häbelikumal teatrikülastajal jääb märkamata!"

Teatrimaja juures lipataks mantlite-jopedeta sisse ja siis oodatakse viimast tulijat.
"Kuhu juht jäi?"
"Unustas võtmed koju. Ei saa masinat lukku panna. Läks, käib kodus järel."

Merike palub sõpradelt abi õige vetsu leidmiseks. Need kolmnurgad ustel on nii mitmeti tõlgendatavad.

Silma jääb, et on palju koolilapsi.
"Lasteetendus?"
"Asendati viimasel hetkel. Cipollinoga."

Must kast osutub mugavaks. Suurepärane nähtavus. Avar. Soe. Mis peamine, kõige ilusam! Ja väga hea kringliga.

Fotod: Heigo Teder/Ugala

Maarja saab süüa, aga nõusid ei oska kuhugi viia.
"Hoia käes! Lasteaed saab nendest meisterdada."
"Peida padja alla! Kõik peidavad."

Mee hind.

"Ainult 4 meest mängib?" kostab nurinat meeskaaslaste hulgast. "Keda siis meie vaatame?"
"Ma tahaks ka selliset mesilasekostüümi kanda!"
"Aga kes keelab?"
"Lähen lava taha ja palun korraks selga?"
"Ei, miks. Kirjutad!"

Etendus tunnistatakse meeldinuks. Ainult Merike ei saanud aru ja nõuab süvaanalüüsi. Nojah. Alles 1. kord vaadata.

"Kelle mõte oli mantlid bussi jätta???"

Et poe sulgemiseni on veel 15 min, kiirustame.
Reklaamil on toores jõud! Aire ja Maarja ostavad etenduse mõjul kartulikrõpse. Teised oma ostudega ei kelgi, aga võib arvata, et osteti mett.

"Küllike, ei jää magama!"
Lootusetu.

Peosaadused purgis

Eile näidati televiisorist tuttavaid.

 

 

 

Kui viimane pilt oleks 5 cm laiem, näeks vasakus servas Tiitu ka (lavastaja). ;)

XIV Harrastusteatrite riigifestival: 22.-24.jaanuaril 2016.a Paides

Seekord püüame parima saalisistuja preemiat.

 

Sotsialistliku töö kangelased e. Peo esimene lõikus

Selline nägi välja lõikuspeo 1. päev. Nii eeskujulik majand pidutseb ikka teise päeva veel. :)
Pildid jäädvustas kolhoosi noor eesrindlane Johanna Kask.

Rõõmuhõise ja pilt lõikuspeoliselt Claire Miljukovalt: "Saal oli täis müüdud ja tõesti pettuma ei pidanud. smile emoticon
Väga värvikas ja humoorikas lõikuspidu oli. NB! Ma ei istunud viimases reas!"