Mõttetalgud

Leiame Otsalt kätega vehkivad Koi Ühe ja Koi Kahe. Viisakusest tõttame asja uurima.
Selgub, et mure nimega külmik valmistab peavalu.

Korraldame talgud, et leida parim lahendus.
Anname juhtnööre, kuidas parim lahendus ellu viia.
Jälgime-kontrollime, et parim lahendus saaks punkt punktilt täidetud.
Anname algajale poepidajale veel hüva nõu, et kõike poes müüdavat pole vaja enda peal testida.
Ja kuidas lihaletis kompetentne välja näha.

Matetalgud

Merike ei saa aru.
KUIDAS saab olla, et 12-2+1+1=12?
"Vaata, Merike! Meid on 13. Mina ei lähe. Tema ei lähe... Kokku on 11. Pluss 1... ongi 12."
"Aga üks?"
"Tema on juba sees."
"Aa! Siis küll!...  Aga miks 13?"
"Loeme kokku: tema ja tema ja tema ja tema... Said aru?"
"Jah, aga + 1..."
"MERIKE!"
"Ma võtan ämma kaasa!"
"Ei mahu, kohad on täis!"
"Mahub, Merike! Tiit tõmbas sinu nime maha!" 😝

"Kes piletid võtab?"
"Anname Erko kätte!"
"Jah, lähed, paned kohad kinni!"
"Unustab maha, siis oleme kõik ukse taga."
"Saadame teatrisse?"
"Leo!"
"Maarja!"
"Las Küllike võtab oma kätte!"
"Siis juba pigem Maarja!"

Otsusatud. Maarja võtab piletid ja hakkab neid kotti toppima.
"Oled sa ikka kindel, et teatrisse sama kilekotiga tuled?"
"HAKKAB PIHTA!" turtsub Maarja.
Ei hakka. Enam ei julge midagi öelda, piletid on ju tema käes!

Avandiga eskimomaal

"Mul on Imaveres vaja selle seinamehega rääkida!" nõuab Merike. "Võib pärast ka."

Kolm matkaselli panevad suviseid rännuplaane paika. Seekord otsustatakse olla targemad. Kanda õigeid jalatseid. Osta ainult olulisi produkte.
"Kartuliputru võib osta küll, kui sa jälle kukeseeni korjad."
"Siis peab augustis käima."
"Kukeseeni saab aastaringi!"
Kodukeldrist?

Oleme oma arktilise tripi alguses. Teel sätendavasse pimedusse. Ugalas.

Fotod: Ugala Teater/Gabriela Liivamägi

Teel möödume Tiidust.
Ja Erkost.
Veel ühest Erkost. Õigest Erkost.

Sõidame Paidest välja paljudele tundmatut rada pidi.

Küllike õpib luuletusi pähe.
"Vaata, et sa neid etenduse ajal deklameerima ei hakka!"

"Heasse kohta maja ehitatud," kommenteeritakse tänaval. "Kõik käe-jala juures."
"Teater. Kirik. Kool. Bussipeatus. Veel midagi?"
"SURNUAED!"

Helipuldis lapatakse tekstiraamatut. Teame täpselt, mitu lehekülge pikk see oli.

"Kust ma seda naist tean?"
"Telekas oli... selles saates, noh... Mingi perelaululahing vms... Õed olid. Ja tütar..."
"Kas võis olla, et Kaius..."
"Saiad ahju..."
"No vot! Sellest oleks tulnudki alustada."

"Ma ei lähe enne ära, kui olen teada saanud, millest see valge asi on."
"Kääridega katki lõigatud dermatiin." (Parafiin?)
"Häh! Kile!"
"Sellest saabki naftat ju!"

"Mulle meeldis see koht, et sina oledki see. Seal oleks võinud ära lõppeda. Siis läks lappama."
"Selgituste koht veel päris segaseks ajaski."

"Ma tahan kunagi sellisele mänguväljakule, kus on see köitest püramiid. Tartu servas tean ühte kohta, aga seal olin väärika seltskonnaga."
"Öelnud, et sul vaja ära käia. Sugulaste juures."

Tagasiteel näidatakse "Trepikoda". Ikka kultuurselt koduni välja!

"Ega sa kohe magama ei lähe? Ma tean, sa lähed juba kümnest."

"Täna ei jõua."

"Tead, et tegelt ka, kui inimest kogu aeg unest üles äratad, tekib tal ajukahjustus."

"Mul ei teki."

"Juba kahjustunud?"

"Selleks peab aju olema."

"Mul on kõvaketas."

"Mul on vaeselapse käsikivi."

Otsustame, et Kaarin ei pea koju minema. Mare pakub koolimaja võtmeid. Saab varakult tundideks häälestuda. Merikese eest ahjusid kütta.

Järgmine teatrivõimalus on reedel. Pühapäeval kindlasti. 😍

Imelist nimepäeva, Marek!

Kõrget lendu ja rikkalikku pidulauda!😝

Albu valla 24. sünnipäeval

Ka sünnipäevapeol ei astunud me lavale etendusega, kuid kes ikka väga esineda tahab, see selleks võimaluse leiab. Imbusime erinevate kollektiivide ridadesse.

Kui Maarja pidi oma pillilood lava ees ette mängima, siis Mare lubati juba suure orkestri koosseisus lavale ka (enne oli all väike eksam). 😋

Veljo säras rahvatantsijate hulgas

ja Marek tegi endale fuajeesse personaalse esinemiskoha. Nimetas selle puhvetiks.

Tiit hiilis tükk aega, juhtmed taga, kuskil klaveritaguses ja paar meetrit lava ette ka. Ühel hetkel märkas, et juhe ulatub lavalegi ja siis möllas poole ööni bändi teha.

Leo, kes aastaid lavastaja pilli järgi on tantsinud, tegi seda ka nüüd.

Jäi veel uuriv ajakirjandus. Kroonik kasutas ära meest, kellel jalg kaela seotud ja kes seetõttu põgeneda ei suutnud. Pilditahtja näitas näpuga, keda millal pildistada. Kättemaksuks sattus ka ise kaadrisse. 😆

Oleks seda teadnud, oleks selfie tegemata jätnud. 😋

Merikest oodates

Avastasime eilsel valla sünnipäevapeol, et Merikest polegi.
Helistasime.
Meelitasime.
Ähvardasime...
Abi ei mingit.
Puges töökohustuste taha ja kuna need olid päris suured, siis ei õnnestunudki teda välja sikutada.

Jäime uskuma.

Hommikul kalendriga dialoogi arendades tänitas too: "Eile oli Merikese nimepäev. Õnnitlesite ka või?"
Mina ei õnnitlenud. Sina?
No vot.

Merike! Palju palju toredamaid ja tähelepanurohkemaid mittenimepäevi! Teeme õhtul uue peo? 😎
🎇🎈🎉

Poleks näinud, ei usuks!

Maanteepervel tuuldusid kittel ja triibuseelik. Möödus ülikond ja lehvitas käist.
Korraga kihutas kohale koi, haaras seeliku kaasa ja lahkus teadmata suunas.

Mis toimub???

Igaks juhuks soovitame kodus püsida.