Kohtumine Meistriga e. Kalender kaasa!

Saabus uus poiss. Sõbruneme.
Selgub, et ta on esimesed lavakogemused saanud Küllikese juhtimise all.
"Minu õpilane!" kinnitab albukate dramaturg uhkustundega hääles.

"Ei taha!" protesteerib Kaupo, kui kaamera nina ees välgub, aga Jana rahustab, et siin ei huvita see kedagi.

Sissejuhatuseks natuke ootame.
Veel natuke.

Et ootamine kiiremalt läheks, õpetab Lembit meile läti keelt. Kellele meelde ei jää, see vähemalt on paar korda oma kõrvaga kuulnud, kuidas öelda "14. võti".
Arlet uhkustab, et  teda kutsuti Lätti lavastama ja räägib meile au ja kiitust toonud lavastusest paar värvikat seika. Kahjuks meie blogi tööriistades just neid värve pole.

Siis otsustame proovipäevad paika panna. Kõik võtavad kalendermärkmikud välja, avavad google kalendri või kasutavad muid võimalusi.

Üldiselt on lihtne. Oktoobri keskpaigani võib peaaegu kõigile päevadele ringi ümber tõmmata.

Edasi aidatakse uustulnukal rolli sisse elada. Arlet räägib ajaloolistest faktidest. Et esimese tehase ehitusmeister olnud keegi sakslane, kes pannud kogu ehitamise aja tina ning pärast ka veel. Aga et siis ükskord uppus. Kohe surnuks.

Saabub lavastaja, kes palub endale igasugust infot meili peale. Tal on küll pastakas kaasas, aga too olevat pigem mälestusese. Kunagi olla tehtud pakkumine, et ostad pastaka, saad auto pealekauba. Ja nii juhtunudki.

No nii. Esimene vaatus hakkab tasapisi pähe jääma. 😉

Moe mees

Ei saa just väita, et juba oleks õkva midägi valmis, aga töö käib. Tekst on suurepärane, meeskond energiat täis. Küll nad sellele viinavabrikule elu sisse puhuvad. 😉

Palju õnne, Merike!

"Mulle pole luuletust vaja," jääb Merike tagasihoidlikuks (kes see ikka  vabatahtlikult nõus on, et teda laulu sisse pandaks). "Ühest õiest piisab."

Sündigu Sinu tahtmine.
Sinu õis.

Sellisena me Sind teame ja näeme.

Olgu Sul tore päev!

TRUPIKALLI! 😍

Marepäev piruka ja koogiga

 Juubelile väärilise ümbruse loomine nõuaks pikka ja professionaalset pilditöötlust. Katsusime ise laitmatud välja näha.

 Üllatasime sellega, et üllatusi polnud, kuigi Mare vaikselt kindlasti lootis, et pimedast nurgast hurraa-hõisetega välja hüppame. Noh, loodame, et Maarja jõudis vähemalt tagasiteele väravaid tegema. 😉

 Õhtu möödus sõbralikus ja sundimatus õhkkonnas, ainult Veljo kurtis vahepeal, et tal on liinibussiga väga kehv tööl käia ja et ta ei näe üle termose kooki.
Kõnesse on ilmunud repliigid käsilolevast lavastusest.

Teatrist ei saanud üle ega ümber.

Kooliasjadest ei räägitud poolt sõnagi. 😏

VEELKORD PALJU ÕNNE! 😊
Selliste kaaslastega seda ilmselgelt tuleb. 😜

Põ-põ-põgene, vaba laps!

"Suurepärane. Väga hästi on kõik. AGA..."

"Mõte on selles, et mõte kaduma ei läheks."

Nurka surutud Arlet kärbib teksti.

Aire on lõpuks hoopis teine naine.

Tiit, selgub, on tegelikult täitsa nutikas kutt.

Teine Tiit saab kõnevõime tagasi.

Veljot ei kutsu keegi peole. Peale Merikese.

Janal on oma tegelaskujust sügavalt kahju.

Erko on mõtetega Augustis.

Lembit otsib konfikti.

Leo vaatab kõike teadja pilguga pealt.

Andresele hakkab viinamõisahärra pilk silmadesse tekkima. 

Kaugeleulatuv ja kaine.

 Vaikselt edeneb.

Haridusest ja karjäärist

1. septembril ei saa kooli teemast ja koolimajast kuidagi mööda minna. Hoiab meiegi teater oma haridustemplil silma peal. Võib arvata, et Merike on praegugi seal.

Et karjäär ja kooliharidus on omavahel tihedas seoses, arvasime, et koolimajad saavad sel laupäeval/ esmaspäeval niigi palju tähelepanu. Et külastame hoopis ümbruskonna karjääre.
Kõik koos ei hakanud minema, saatsime esindajad.

Vulbi karjääri viis suurepärane tee. Seda mööda sõidaks või iga päev. Karjäär ise oli üpris vagane, ühtegi redelit ega ronijat silma ei hakanud.
Korraldasime tagasihoidliku aktuse, seejärel külastasime lähimat tõmbekeskust.

 Lapsi peaks neil jaguma. Peaaegu iga posti otsas kükitas kurepesa.

Tagasiteel mõtlesime käia ka Aniste karjääris, aga kõik kohad olid täis. Kui selle sagina ja mürina sees oleks hakanud karjääriredelil ronima, oleks kartsas nagunii jalgade alt minema pühitud.

 Pidasime kõned teeotsas ära.

Mahedat koolikella!

Palju õnne, Mare!

Suur au on teile teatada,

et sünnipäev on Marel.

Nii andekas ja veata ta,

et tahaks päeva peatada,

(mis sest, et hulk veel järel)

ning kiita tema südikust

ja tuhandet teist omadust,

mis teevad eriliseks ta,

et samasugust kohata

on täitsa ilmavõimata

ükskõik kus ilmaäärel.

Ta mängib kannelt, lõõtsa veab

ning tinistab kitarri

ja kui ta ennast laulma seab,

siis toredasti viisi peab

ning noote eal ei narri.

On punktuaalsus üks ta joon,

eeskujulik ta positsioon,

tast mõõtu võtta pole patt,

ei tea me temast paremat

alghariduses harijat

või harrastajat näitlejat...

Head lausa üle normi.

SUURT ÕNNE! SUPERVORMI!