Selgub, et ta on esimesed lavakogemused saanud Küllikese juhtimise all.
"Minu õpilane!" kinnitab albukate dramaturg uhkustundega hääles.
"Ei taha!" protesteerib Kaupo, kui kaamera nina ees välgub, aga Jana rahustab, et siin ei huvita see kedagi.
Veel natuke.
Et ootamine kiiremalt läheks, õpetab Lembit meile läti keelt. Kellele meelde ei jää, see vähemalt on paar korda oma kõrvaga kuulnud, kuidas öelda "14. võti".
Arlet uhkustab, et teda kutsuti Lätti lavastama ja räägib meile au ja kiitust toonud lavastusest paar värvikat seika. Kahjuks meie blogi tööriistades just neid värve pole.
Siis otsustame proovipäevad paika panna. Kõik võtavad kalendermärkmikud välja, avavad google kalendri või kasutavad muid võimalusi.
Edasi aidatakse uustulnukal rolli sisse elada. Arlet räägib ajaloolistest faktidest. Et esimese tehase ehitusmeister olnud keegi sakslane, kes pannud kogu ehitamise aja tina ning pärast ka veel. Aga et siis ükskord uppus. Kohe surnuks.
Saabub lavastaja, kes palub endale igasugust infot meili peale. Tal on küll pastakas kaasas, aga too olevat pigem mälestusese. Kunagi olla tehtud pakkumine, et ostad pastaka, saad auto pealekauba. Ja nii juhtunudki.
No nii. Esimene vaatus hakkab tasapisi pähe jääma. 😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar