Juhtiv personal tähistab

Kuna olukord on veel kahtlane, siis me suurt pidu ei tee, külla ei tule ja üllatamiseks välja ei meelita, aga häid soove ei jäta ka soovimata. Otsusta ise, kas unustad need paariks nädalaks karantiini või pritsid enne kohest kasutamist desovahendiga üle.

Et "paki lahtiharutamine" põnevamaks teha, arva ise ära, kes mida soovib. 😉

„Uueks aastaringiks siil kummi ja loks roolirattasse! Suurt tähelendu ja säramist lavalaudadel!“

„Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline. Olgu kõik su ümber imeline. Eriti meie.“

„Ma loodan, et sa leiad endale järgmisel aastal reisikaaslased, kes tahavad sinuga sirtaki plaati kuulata. Hommikust õhtuni.“

„Õnnitlused vanemalt ahvilt.“

 „„Elu Maal on kallis, kuid see sisaldab ka iga-aastase tasuta reisi ümber päikese.“ Rohkelt selliseid põnevaid reise lõbusate inimeste seltsis.“

„Küll tee mehed kokku viib!“

„Varblast pihku, tuvi katusele ja kurepesa korstna otsa.“

 „„Jäta endale alati midagi soovida, muidu oled oma õnnes väga õnnetu.“ (Baltasar Gracian) 

Üks soov paraku ei täitu: Meie ei kao kuhugi. Taha, palju tahad, soovi, palju soovid, meie ilmume ikka välja: tülikad, toimekad, lärmakad, napakad, pretensioonikad, ruumikad... Nojah, teisest küljest, me oleme siis kah alati olemas, kui hädas abi on vaja... Nojah, teisest küljest: meie ise olemegi see kõige suurem häda... Õnne ja kannatust!“

„Ärka igal hommikul naeratusega näol ja uinu õhtul õnnetundega südames!“

"Ole ikka samasugune energiapomm! Ja ära unusta viiulit!"

KÕIKE KVALITEETSET JA KAUAOODATUT! 

Võta praegusest teatrivaheajast viimast, sest ajal on kombeks muutuda. 😋😋😋

Erko nimel...

...oleme kõigeks valmis.
...on 18. mail tähtpäev.
...on imeline kõla.

Täna on nimepäev Millil, Militsal ja Emmeliinel, aga ega me seepärast Erkot vähem väärtusta!

Palju õnne, Kaja!

Nädalaid aeg kulund topsiga kopsides.

Mida sa idandad nõnda seal topsides?

Pihuga puutud ja lauluga paitad.

Kellel sa nõnda seal kooruda aitad?

Oleme teadlikud üldtuntud tavadest: 

katteloorist ja kasvulavadest,

harrastusaiast ja potipõllust.

Mis tärkab topsikukopsimismöllust?

Tulgu mis tahes. Me muidugi toetame.

Üht-teist ka areldi seemneteks poetame.

Hoolega valitult, et poleks praaki.

Loodame sulle head hinnalist saaki!

Kaks pluss kaks e. Tagumine paar, välja!

Kui igatsus liiga suureks läheb, tuleb kokku saada.

Kuidas??? EI TOHI JU???

No tuleb käia kahekaupa, kahemeetrise vahega, rääkida jutud ära, desinfitseeruda ja lasta sisse järgmine paar. Kuni kõik on saanud kõik hingele kuhjunu hingelt ära öelda.

Kogunenut on üksjagu.

Erko näiteks tutvustab taksitunnelit. Tal on nüüd oma salatee Jänedale, Valgehobusemäele, Kakerdaja rabasse ja teistesse looduskaunitesse kohtadesse.

"Seal oli kunagi kauplus. Mine tea, mis maha on maetud."
"Inventeerijad."

Musikaalsemad kõrvaomanikud kurdavad, et nii kakofoonilist sünnipäevalaulu nagu Verale lauldi, pole enne olnud.

"Marek oli puudu, sellepärast."
"Ta oleks viisi otsa üleval hoidnud."

Küllike sooviks osta ämbritäie seemnekartuleid.

"Mis kartuleid sa tahad?"
"Seemne."
"Kui palju?"
"Ämbritäie."
"Ämber on suhteline mõiste," nendib Veljo ja jutustab, kuidas ta 12 kotti kartuleid üritas maha panna (aga ei mahtunud).

No palju meil neid häid suuri mõõduämbreid ikka näitekas on. See on kümnene.
Järelikult pool/---/ämber on viiene.

Tiidule meenub "sinu talu lugu", mis, nagu selgub, on siiski kuskilt mujalt talu lugu. Sest Leo teab, et Ralf seal ei elanud.

"Ralf hakkas sauna ehitama ja saunapada oli vaja. Kurtis ühele ja teisele. Siis mehed leppisid kokku ja viisid talle igaüks paja. Lõpuks oli seitse pada."

See on tagamõttega lugu, sest Tiit ennustab, et Küllike läheb varsti maad juurde kaevama.

Mare aga soovitab permapõllundust. Kartul alla ja õled peale.

Veljo teab, et niiviisi kasvatatakse maasikaid. "Pärast paned põhud põlema. On põhk kadunud. On tuhk peal. On haigused läinud."

Küllikesel soovitatakse samamoodi kartulit võtta. Saab kohe küpsekartulit.

"Must kile sulab ju üles niiviisi?" imestab Tiit maasika teema juurde tagasi tulles.
Ei olevat vaja diisliga põletada. Piisavat bensiinist.

Küttehindadest rääkides... need olevat kukkunud eurost allapoole. Veljol on äriplaan, aga ruumi vähe.

Veel saame teada, et Tiit käib korvpalli mängimas. Ta on seal väravavaht.

Ja Kaupol on sünnipäev siis, kui habe ette kasvab.

Küllike saab sünnipäevakingi kätte. Küllikesel läheb seda peaaegu kohe tarvis.

Õues on kevad.

"Seltsimehed! On tähtis, et meie kollektiiv jääks monoliitseks ka edaspidi!" (MEN)

Rahvuslik monument

Väga eriline päev

Täna on harukordne päev, kus Maa päev satub kuupäevale ja see kõik omakorda toimub Merikese nimepäeval. Lisaks on täna maagilise numbrikombinatsiooniga kuupäev 22.

Numeroloogide hinnangul tähistavad 22 ja 222 harmooniat ja paindlikust, suhteid ja armastust.
Nende numbrikombinatsioonide sage silma ette sattumine näitab, et oled õigel teel. Nii et katsugem täna tihti kalendrist õiget kuupäeva otsida. 

Arvu 222 peetakse küll veelgi väekamaks, aga ka seda on võimalik näha, kui kalendri ees pilk 22-le koondada ja intensiivselt pead raputada. Pühendumad õige tee otsijad on saavutanud niimoodi isegi arvu 22 222 222 222. Sellise tulemuse järel ei maksa küll kohe teele asuda, vaid kasuks oleks eelnev pikutamine või isegi uinak.

Et päeva ülejäänud maagilisi kokkusattumusi ära kasutada, võiks pikutada maa peal ja mõelda Merikese peale. Erilisi kordaminekuid tõotab, kui leiad pikutades taevast M-tähe kujulise pilvekombinatsiooni.

Ilusat nimepäeva Sulle, Merike! Sinu teater mõtleb Sulle kindlasti ja üle terve Eestimaa süüdatakse täna lõkkeid. Paljud neist on pühendatud just Sulle! 😍🙋🎈

Jalgsemal. Läbi te-le-ka-na-liii!

"KUULGE! POOLED ON ALLES UKSE TAGA!"

"Mis sa räägid seal? Tee häält ka, huultelt on nii raske lugeda."

"Ainult kaheksa mahub! Ütles mulle: "Oodake, kuni keegi väljub!"."
"Teeme siis kahes jaos?"

Teeme.

"On ju niimoodi tore pidu pidada? Pärast vähem koristada."
"Süüa ei pea ka nii palju tegema."

"Ainult Tiidu pilt on suur."
"Loogiline. Ta on ju lavastaja."
"Vale jutt. Kaupo on ka suur, ta pole mingi lavastaja."
"Me eile Kaupoga kohtusime, sellepärast on."
"Lööb veel suure pildi ette."

"Küllike tõi pliiatsi ja paberi."
"Kindlasti tualettpaberi peale kirjutab. Seda ju ikka kodus peaks olema."
"Ei ole! Otsa hakkab saama."
"Mul on! Marek tõi."
"Kontaktivabalt?"
"Kontaktivaba vetsupaber on triipudeta?"

"Need, kes telefonis on, neil on näod pikad."
"Miks te valisite telefoni?"
"Sest arvutit on palju raskem kõhu peal hoida kui telekat!" 😂😂😂
"Mare, sulle hakkab aitama."
"Miks. Mul kodu siin samas."

"Leo, kuhu sa kadusid?"
"Ma ei tea. Siin olen."
"Facebook'i piirangud. Mitte üle 8 inimese ja 40 kraadi."

"Vaadake, Erko vahetas lipsu ära. Naised! Te üldse ei näe, mis ümberringi toimub!"
"See pole mingi ümberringi!"
"Ekraan on ju ühele poole!"

Riksu tahab näitekasse. Tõenäoliselt šokolaadikommide pärast.
"Keegi üldse on viimasel ajal käinud seal?"
"Võiks ju proovi teha."
"8x8-s."
"Võiks päriselt teha. Ega me ei pea laval tegema. Teeme saalis. Kahemeetriste vahedega."
"Ja kujutate ette, kuidas Erko mu näitekasse kaasa võtab? Paneb käru järele?"

"Vera! Pane tort ära! Arvuti klaviatuur ei kannata sülge."

Küllikese jutt on nihkega. Paneb suu kinni, siis alles hääl tuleb."
"Ta on ekraanist liiga kaugel, tükk maad tulla."

"Vera, sul algas puhkus?"
"Jah. Kaks nädalat plaanilist."
"Plaanilist või paanilist?"
"Pandeemilist."

Õnne ja rõõmu! 🍰🎶💐🎆

Ükskord seitsmendal märtsil

Veebruari lõpp tõi meile pa-alju uusi põnevaid esinemispakkumisi. Jagasime juba mõttes truppi väiksemateks ühikuteks ja üritasime kõigile kuidagi vastu tulla. Nojah, siis tuli märtsi keskpaik ja lahendas kõik meie eest ära. Nagu me oleks palunud!

Õnneks kahes kohas jõudsime ära käia, enne kui jalg ette pandi.

Seitsmenda märtsi pealelõunaks rivistusime kõik oma tavapärastesse bussipeatustesse.
Ootasime.
Ja ootasime.
Ja ootasime.

Igasuguseid mõtteid tekkis pähe.
Et äkki on vale kuupäev.
Vale kellaaeg.
Vale peatus...

Otsisime juhtivtöötajaga ühendust.
Ühendus puudus.

Viimaks side taastus ja ei olnud hullu midagi. Lihtsalt märkmik oli valepidi kätte sattunud ja tundus, et kokkulepitud aeg on 30.13, mitte 13.30. Et kiiremini jõuda, jooksime ise ka bussis (sõidusuunas muidugi). Jõudsime vist isegi veerand tundi enne algust.

Otsustasime, et klaverit kampa ei võta ja tõstsime Loksa lava teise saaliotsa. Rahvas juba vestibüülis ootas, käed pestud, aga loodetavasti kellelgi igav ei hakanud, sest televiisorist sai seni meie etenduse reklaami vaadata.

Mängisime mõlemad mehed ette. Võõra ja sangadega.
Mõnel, kel pikem paus vahele tekkinud, tuli kiiruga tekst üle korrata.

Midagi sassi ei ajanud, tegelased vastasid lavastuses ettenähtule. Ei kippunud Maiu sauna ega Saul vanni.

Vaatajad tänasid (isegi need tänasid, kes ei vaadanud!) ja üks tore proua jagas meiega oma vanemate lugu, mis armsalt Albuga seotud.

Kuna graafik oli tihe (Võhma ju ootas meid ka), aga Loksas on pood (võib-olla isegi mitu, aga see oli sobivalt meie tee ääres), jooksime sellele tormi. Neil kaugetel aegadel tohtisime veel kõik korraga poodi minna.
Küllikest ootasid kodus sünnipäevakülalised, üritas neile midagi toredat viia ja pidi kogu tagasitee karutapjaid peletama.

Sellest poeskäigust on palju kauneid mälestusi. Kaubalettide vahel jalutamised, passiivsed ja aktiivsed ostusoovitused, külg külje kõrval kassasabas seismised, seltsimehelik ostude transpordiabi...

Buss oli looduskaunis kohas sõitmisest nii elevil, et sõitis natuke isegi vastassuunas, aga sellest polnud midagi, jõudsime ikka.

OI-KUI-ARMAS-MAJA on Võhmakatel. Võhmakad ise tundusid kah keskmisest kaunimad ja külalislahkemad. Pakkusid magusat saia ja... igasuguseid asju.

Tooli me pärast võtsime juba ise, aga panime etenduse lõpus oma kohale tagasi. Ausalt. 😉

Nii tore oli! Peaaegu igaühele jätkus publikus keegi tuttav ja kui ei olnud, siis tutvustati. Mõnest meist oli isegi pilt seinal.

Tagasi kutsuti. Me oleks isegi kohe varsti läinud, kirjutasime koduteel uue etenduse teksti valmis, aga no näe, kuidas elu pööras.

Samas, oleme nüüd kõik kuu aega usinasti käsi pesnud, mõni isegi nägu, nii et küllap millalgi sõidamegi.

Kena kevadet, kallis lugeja/ vaataja!
Meie teatrirahval algab täna õhtul pidu, aga see on selline... privaatne.
Seekord.
Meie ei ole süüdi! 😏

😷➖➖😷➖➖😷➖➖😷➖➖😷➖➖😷➖➖😷➖➖😷