15 veebruar 2011

Südamete murdmise maja

Lahe on lollusi välja mõelda, aga katsu sa asjadega õigeks ajaks valmis jõuda!
Töölt tulles oli esimeseks ettevõtmiseks kraavikaldalt vibupõõsa leidmine. Paraku olid pajud kusagil sügaval lume all. Leidsin haavaladva. Vibu ei saanud, sain noole. :D
Erko
jäi tulekuga hiljaks, aga sellest polnud midagi, sest mina unustasin südamed maha ja me käisime veel üks kord kodus.
"Ärge imetlege seal nüüd ennast! Hakkame tööle!" muigas Mare, sest poosetajaid jätkus vasakule ja
paremale.
"Kas me teeme murdmise ka kohe ära?"
"No teeme!" (kaks fotograafi üritasid hetke tabada. Ühel värisesid erutusest käed. Teise pilt oleks muidu ilus tulnud, aga näe - ei märganud pildistamisnuppu põhjani vajutada! :P)
Võitja tõend vajas natukest täiendamist. Selleks said pliiatsidki kaasa võetud, aga oh häda!
"Mul kukkus pastakas kõlarisse! Sellest poleks midagi (kui ta just kõlarit ei riku), mul on vildikas ka. Ainult et... selle ma pillasin teise kõlarisse..." hädaldab näiteringi nuhtlus.
Leol ja Renel läheb korda kirjutusvahendid välja õngitseda.
Võidupaber oli tähtis ja täispuhutud :P
Ja enamusele tundus, et Erko tegi sohki. Teised murdsid, tema ainult hoidis. Ja ometi sai suurima tüki südamest.
Harjutatud sai ikka ka, kuidas siis muidu! Neli proovi ongi veel jäänud!

1 kommentaar: