Ja sina söö oma saepurutaldrik tühjaks!

Kogunesime raamatukokku.
Pool seitse, nagu Tiit Maarjale lubas. Tiit ise tuli ka. Ükskord. :P

Lobisesime seni.  Muusikast. Rõivadisainist...

"Teeme keelpillikvarteti!" pakkus Küllike õhinal, kui taipas, et lisaks kitarrist Maarjale on trupis ka kanneldaja Aire.
"Et teie  (Küllike ja Merike) näitate keelt ja meie mängime pilli?" muigas Aire. Ega võtnud vedu.

"Mina tegin täna kõrvaproovi," ohkas Piret. Koorilauljale on head kõrvad väga olulised. Igasugused loomulikult ei sobi.

Saabus Tiit.
Jätsime ära tavapärase häälestus-kolmveerandtunni ja alustasime proovi. SSP ähvardas peagi saali okupeerida.

Tiit rääkis lahti oma nägemuse etenduse algusest ja lõpust

ning läks raamatukokku Silvit tervitama. See oli viga.
Jänes hakkas kohe jonnima, et tema ilma lavastajata ei alusta.

Orav hüppas vestibüülis batuudil pead vastu lage vajalikku olekusse. Jne.

Tiit naases ja tegime näidendi läbi.

Kolm korda. Mis tähendab, et kopral on nüüd 20 käia. Või 21?

Koorile me igatahes oma andeid ei eksponeerinud. Jõudsime napilt enne lõpetada.

Meil on nüüd kõik väga selge. Esinemisteks valmis! Sest - julge hundi rind on rasvane. Kahjuks on hunte ainult üks. See pole kah kuigi rammus. :S