"Eeee....äääää... eeei tohiks!" jahmub organisaator. Kellelegi vale info edastatud? Aga ei. Kõik on korras ja kontrolli all.
"Seitsme minutiga said asjad peale!" imestab juht. Et aega ülegi. Kui seda aega pärast kasutada saaks, oleksime kaasa pakkinud. ;)
Valtu on enamusele meist juba tuttav paik. Vana armas seltsimaja. Perenaine on uus. Ka armas ja kindlasti mitte vana. :D
Tassime asjad tuppa ja tutvume oludega.
Maarja piidleb maial ilmel klavereid (pärast etendust lubame tal natuke mängida, praegu peab ta poodi kiirustama. Maarja käib reisidel alati kohaliku kaubandusvõrguga tutvumas).
Erko otsib mänguasjakapi üles.
Enno üritab lavale ruumi teha,
aga laidame mõtte maha. Las ahi jääb. Ongi soojem. Ja kodusem.
Kümme minutit puudub kahest. Kaks prouat jalutavad maja poole. Loodetavasti ei tule teed küsima. Ei. Etendusele. Seni, kuni nemad mantleid nagisse riputavad, on juba järgmised lävel. Veel rahvast. Ja veel. Veel. Saal saab toredasti vaatajaid täis.
Etendus algab. Merike on hoos. Möllab mängida ja kiidab vahepealsel ajal kõrvaltoas lava ning publikut.
"Teate, kui hea on olla, kui ise mängima ei pea!" kilkab Tiit. "Ma saan Agest täitsa aru nüüd!"
Kenasti sujub. Kohalik näitering suhtub meisse samuti soosivalt. Meil on nendega üht-teist ühist. Rong.
Grupipilt tehtud,
saabub aeg koju pöörduda. Buss arvab teisiti. Üritame eest tõmmata
ja tagant lükata,
aga ei kõssugi.
Lahe! PIDUUUU! Tiit leiab pilli ja läheb tantsuks-lauluks.
Buss on sellisest käitumisest jahmunud. Segased! Sõiduk ahmib sisse paarkümmend liitrit kohaletoimetatud kütust, näeb, et keegi temast puudust ei tunne ja... läheb käima.
"Koju! Kõik lähevad koju! Maarja, Sina ka!" :)
Koju jõuame kuuvalgel. (Merike! Joonistades oleks parem tulnud!) :P
Ja tänasele sünnipäevalapsele veel kord:
"Kukk, Kukk, kena nurmenukk,
koos nüüd ta-ntsime..." :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar