Mereröövli ja emaga Koerus

Hommik. Kell on veidi üheksa läbi.  Üleüldine meelehärm. Keegi ei suuda uskuda, et täna esineme. Viimane proov soovitas veel kaks nädalat harjutada.
Aire tormab koju toidukarpi ära tooma. Mare klammerdub koolutaja külge.
"Hommikul rääkis, kui keegi juhtus kuulama," sädistab ta. "Tehti katse: üks õpetaja vehkis kätega, kui rääkis, teine seisis, käed kõrval. Arvake ära, kumma juttu pandi paremini tähele? Õpetajatöö on üks suur näitlemine!"
"Ja näitlejale räägitakse kogu aeg: "Ära vehi kätega!"" muigab lavastaja.
"Äpardunud näitlejatest saavad parimad õpetajad," järeldatakse.

Proov. Ee... oleme me seda teksti varem ka lugenud? Koos liikumisega? Kindel, et esikas on TÄNA???
Rene vaatab vapralt lõpuni. Küsime arvamust. Rene ei taha arvata. Peidab pilku. Puikleb.

Komplekteerime ekipaažid nii, et trio Mare-Aire-Küllike saaks veel harjutada. Ei noh, autos sujub kõik suurepäraselt. Ehk lubatakse masin lavale kaasa võtta? Aire hädaldab, et "Mereröövli" tekst läheb "Emaga" segi. Tunneme kaasa. Suhteliselt siiralt.

Jõuame kohale vara. Liiga vara. Närvimineku vältimiseks tegeleme järgmise tunni ostuteraapiaga. Aitab? Mitte eriti.

Näitemängupäeva avavad jänesed ja nende väga innukas lavastaja.

Siis keldrikorrusele. Selgub, et Koeru Kultuurimaja all asub surnukuur!

Kui sealt pärast hullumeelset ööd välja pääseme, kahlame Aire järel läbi mere mereröövlisaarele.

Sealt kuhu? Kesk-Aafrikasse? Ei. Eestisse ikka. Näidendit kirjutama.

Pilt Koeru Kultuurimaja FB lehelt.

Siis paneme ühe ema mehele

ja seejärel käime Vargamäe meestega Kihnus.

Muusikalised vahepalad,

õnnitlused

ja ongi aeg õhtus.
Pingeline, aga põnev päev. Meile meeldis.

Paistab, et Krattidele ka! ;)

Mare särab. Kes ei säraks, kui talle öeldakse: "Sina oled ikka särtsu täis! kasinasti kaheksateist!"

Veel muheleb ta, et noorikud, kes ülekohtuselt taharitta saab peletatud, vabanduse peale rahumeelselt nendivad: "Vahet pole, kus me vananeme."

Järgmisel laupäeval Aravetel! :D