Inimrööv Albu moodi

"Aja kummikud jalga ja tule tee äärde!" kõlab telefonist käsk.
"Kuhu minek? Kui kauaks? Kellega?" üritab Küllike enda jaoks mingit kujutluspilti kokku panna.
"Kummikud jalga ja viie minuti pärast bussipeatuses!"
"Mis plaanis?"
"Ei esita küsimusi! Lavastaja käsk!"

Küllike tormab riietuma. Püksid? Seelik? Metsa või mere äärde? Kummikutest räägiti. Järelikult ei pea dress väga pidulik olema.

Aeg läheb, minutid lendavad. Küllike kalpsab läbi lumehangede ja pehmeks sulanud heinamaa. Teeäärde jõudnud, sõidab peatusesse buss, uksed avanevad ja juht kutsub pardale.
Vau!
Ee... Helistaks enne lavastajale?

"Kas ma pean bussile minema?"
Lavastaja palub oodata.

Ja sealt ta tulebki. Kõrval särab Merike - maanteeveerest salongi rabatud.

"Kuhu? Miks?"
"Kas ma peaks üksipäini seda teed sõitma?"

Selge. Tiit läheb Jänedale proovi.

Miks just meiega?  Kah selge. Küllap tahab Jäneda pundile elukutselist koristajat ja elusat huligaani näidata.

Uskumatu! Neil seal käib arutelu. Näitlejannad panevad ise liikumist paika ja pakuvad välja erinevaid käitumismustreid! See on ju... see on... anarhia! Meie küll nii ei tee! Meie teeme, kuidas kästakse. :P

Võeh!

Meie taluvuspiir on ületatud. Jalutame poodi, ostame jäätist ja läheme... paksuks.